Võlaregister aitab tööandjal vältida probleemset töötajat

Personalivärbajad kontrollivad töölesoovija tausta võla-registritest, et välis-tada makseraskustes ja võlavaidlustes olevate kandidaatide töölevõtmist.

Tööotsijale võib ka 500kroonine võlg minna hea töökoha maksma, sest just nii suur on võlapiir, millega satub Krediidiinfo maksehäirete registrisse. ?Meil oli negatiivne juhus, kus me hiljem saime teada, et inimene on maksevõlgades. Pärast seda oleme me kontrollinud kõigi konkursi lõppvooru jõudnud kandidaatide võlatausta,? selgitab Fazer Eesti personalijuht Ly Mazurt?ak.

Makseraskused kahandavad usaldusväärsust inimese vastu, leiab Mazurt?ak. Võlgades töötajaga kaasnevad probleemid. Nimetatud juhtumi puhul nägi Mazurt?ak, et väga pretensioonikalt esinenud töötaja vaidlustatud summa kattis täpselt tema võlgnevuse, mistõttu seost leida ei olnud raske.

Inimese rahaasjade uurimise eetilisus on Mazurt?aki hinnangul selles kontekstis kahe otsaga asi: ega inimene, kes võlgu jääb, ei käitu ise ka eetiliselt. Samas ei ole tööinspektsioon enamasti tööandja poolel, mistõttu on tööandjale oluline kaitsta end kõigi võimalike ettevaatusabinõudega, märgib Mazurt?ak.

Ka EMT kontrollib kõigepealt töölesoovija tausta oma krediidihalduse osakonnast ning paaril juhul leidnud, et töölepürgija on nende võlglane. Personalijuht Milvi Tepi sõnul on tegemist olnud noorte inimestega, kellest on tunda sotsiaalset ebaküpsust, mitte pahatahtlikkust. Neile inimestele on selgitatud, milles asi, ja nad on edasisest konkurentsist kõrvaldatud.

Seesuguse uuringu eetilisuse üle ei ole Tepp mõelnud, kuid leiab, et see on loomulik. ?Teatud ametikohtadel on taolise info omamine vajalik,? arvab ta. ?See võiks isegi olla firma poliitikas kokku lepitud.?

ASi Elion Esindus koolitusjuht ja endine personalivärbaja Sinne Naruskberg peabki ainsaks usaldusväärseks kanaliks EMT krediidiinfot, kuna kõiges muus tuleb kasutada koefitsienti. Kui rääkida eetilisusest, siis sama hästi võiks küsida, kuivõrd eetiline on kandidaadil end esitleda kellegi teisena, märgib Naruskberg. ?Tööandjal oleks õigus faktide põhjal otsustada, kas võtta risk inimest palgates või mitte,? lisab ta.

Samas on ka ettevõtteid, kus ei peeta inimese tausta uurimist eetiliseks. ?Taustauuringut võib teha, kui tekib mingeid kahtlusi töötaja suhtes, kuid siiski ei pea seda üldjuhul õigeks,? ütleb keevituskonstruktsioone tootva ASi Finmec personalijuht Ene Harjo.

Kogemustega tootmistöötajate leidmisel kasutab Harjo soovitajatena oma kollektiivi töötajaid, kes kandidaate hästi tunnevad. Probleeme tekitavad just uued töötajad, kes käivad end ise tööle pakkumas. Nende seas on olnud nii narkomaane kui ka politseis tagaotsitavaid inimesi.

?Väga raske on öelda, mis on inimese isiklik info ja mida peab tööandja teadma,? tunnistab Harjo. Finmecisse tuleb sageli täite- ja arestimisakte töötajate kohta, kuid sellest hoolimata ei ole Harjo pidanud vajalikuks uurida inimeste võlasummasid. Selle asemel arvab ta, et igal inimesel on elu jooksul raskeid olukordi ja talle peab jätma võimaluse jalule tõusta.

FKSMi personalitöötaja Kärt Kirso hinnangul tuleb inimese puhul lähtuda süütuse presumptsioonist ja kui taustauuringut läbi viia, siis tuleb küsida inimeselt selleks eelnevalt luba.

?Tuleb lähtuda eelkõige eetilistest normidest, aga samas maandada ka tööandja riske,? arvab Kirso.

Äripäeva poolt ettevõtete personalijuhtide seas läbiviidud küsitlus näitas, et enamik ettevõtteid uurib kandidaadi tausta suulisi kanaleid pidi. Karmim on sõel vaid TNT Eestis, kus ettevõte laseb oma turvapoliitikast lähtuvalt kõikidel uutel töötajatel tuua tõendi karistusregistrist.

Taustainfo hankimist peetakse õigeks vaid siis, kui kandidaat on andnud selleks oma nõusoleku. Samuti taunivad personalijuhid töötava kandidaadi puhul tema praeguse tööandja poole pöördumist, kuna see võib häirida kandidaadi edasist tööd selle tööandja juures.

Personalitöötaja ei pea kartma mitte ainult negatiivset infot, vaid samavõrd ka ülipositiivset teavet, sest viletsast töötajast lahtisaamiseks ei pelga mõned firmad tema üleskiitmist. See aga võib heausksele tööandjale tuua kaasa sekeldused politseiga.

?Kord tuli meile tööle kelner, kel oli kaasas väga hea kirjalik iseloomustus-soovitus,? räägib Reval Hotel Olümpia personali- ja koolitusjuht Tiiu Vilms. Igaks juhuks helistas Vilms endisele tööandjale, kes kinnitas, et tegemist on väga hea professionaaliga, meeskonna-mängijaga, kellel pole töö ajal probleeme alkoholiga. ?Tegelikult vastas tõele see, et mees oli professionaalne kelner, kes aga ei sulandunud uude kollektiivi,? räägib Vilms. ?Töö-lepingu lõpetasime ebakaines olekus töökohas viibimise eest ning kõige lõpuks kahtlustab politsei meest ka hotellis varguse organiseerimises.?

Krediidiinfo maksehäireregistrist saab päringuid teha Hanza.neti või U-Neti kaudu, päringu tegemisel on tähtis, et küsija oleks tuvastatav ning ei esitataks anonüümseid päringuid, ütleb Krediidiinfo asedirektor Alar Jääger. Päringuid saab teha ka siis, kui firma on Krediidiinfo lepinguline klient. Maksehäireregistris on Hansapanga, Ühispanga, Sampo ja Merita Panga, samuti Elioni, EMT, Radiolinja ja Tele2 võlgnike andmed.

Võlgnike nimekirja satub inimene, kelle võlg on suurem kui 500 krooni ja kes ei ole seda tasunud 45 päeva jooksul. Enne nimekirja sattumist saadetakse inimesele 2?3 meeldetuletust võla tasumiseks.

?Päris tagaselja ei panda ühtegi inimest maksehäirete registrisse,? kinnitab Jääger. Andmed maksehäirete kohta säilitatakse ning need hoitakse andmebaasis nähtaval seitse aastat arvates maksehäire kustutamise päevast.

Maksehäirete registri päringud on tasuta ning lisaks eraisikutele saab uurida firmade tausta.

Vaata: www.krediidiinfo.ee

Bert Blös, andmekaitseinspektsiooni järelevalvetalituse inspektor:

Maksehäirete registrit haldav AS Krediidiinfo on eraõiguslik juriidiline isik, kellel on isikuandmete maksehäirete registris avalikustamise õiguslikuks aluseks isiku nõusolek. See võib olla antud andmesubjekti selgesõnalise avaldusega, millega isik lubab oma andmeid avalikustada, või sisalduda näiteks lepingu tüüptingimustes, millega nõustumise korral annab isik oma nõusoleku ka andmete avalikustamiseks.

Pankadel ja EMT-l on lepingu lahutamatuks osaks tüüptingimused, millega nõustumine on üheks lepingu sõlmimise eelduseks. Seal sisalduvad ka vastavad avalikustamise punktid, kaasa arvatud õigus lepingu täitmata jätmise korral sellega seonduvate isikuandmete avalikustamiseks piiramatule hulgale kolmandatele isikutele. Seega annab isik, nõustudes lepingu tüüptingimustega, ka nõusoleku lepingu täitmata jätmise korral oma isikuandmete avalikustamiseks.

Eraõiguslikul isikul on õigus koguda tema peetavasse andmekogusse kõiki avalikult kättesaadavaid või isiku poolt vabatahtlikult andmekogusse kandmiseks esitatavaid andmeid. Seega kui isikuandmed on seadusest tulenevaid nõudeid järgides avalikustatud või on isikuandmed avalikustatud isiku nõusolekul, on igaühel, ka ASil Krediidiinfo, õigus sellist informatsiooni oma äranägemisel kasutada.

Juhul, kui isikuandmete töötlemisel (avalikustamisel) on rikutud andmesubjekti õigusi, on tal õigus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist.

Tiina Saar, CV-Online Groupi Baltimaade turundusjuht:

Päris hulluks taustauuringutega ikka ka ei maksa minna. Telefoniarvetes nuhkimine tundub juba liialdusena. Tegemist võib olla lihtsalt ajutise inimliku probleemiga. Samas, kui EMT seda teeb, tundub see veidike mõistlikum ? tahavad nad ju endale töötajat, kes nende firma väärtusi kannaks.

Põhjalikud otsingud Krediidiinfos, karistusregistris jms andmebaasides on põhjendatud siis, kui värvatakse inimest juhipositsioonile või on tegemist keskmise või suure finantsvastutusega uuel töökohal. Ja kõike seda ikkagi kodaniku enda nõusolekul.

Lõppude lõpuks võib siis tööandja kontrollida ka seda, mitu last tegelikult on, kus koolis nad käivad, kas on püsiv elukoht, kellega abielus jne, mis läheb selgelt üle isiku andmekaitse ja eetilisuse piiri.