• OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,96%6 025,17
  • DOW 300,89%42 581,78
  • Nasdaq 0,94%19 630,97
  • FTSE 100−0,19%8 758,04
  • Nikkei 2251,08%38 769,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,11
  • OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,96%6 025,17
  • DOW 300,89%42 581,78
  • Nasdaq 0,94%19 630,97
  • FTSE 100−0,19%8 758,04
  • Nikkei 2251,08%38 769,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,11
  • 18.02.04, 08:06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

EPL: Eesti palgatase liigub teosammul euroliidu tasemele

Saksamaal valminud raportis märgitakse, et uute ja vanade liikmesriikide palgavahed vähenevad aeglaselt ? umbes kahe protsendi võrra aastas.
Saksamaa majandusinstituut IFO ja Müncheni ülikool avaldasid sel nädalal raporti Euroopa Liidu (EL) laienemise mõjudest riikide majandusele. Palgad ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) ühe elaniku kohta jõuavad kiiremini ELi keskmisele tasemele Sloveenias ja Küproses, Poolas ja Balti riikides peab raport ELi keskmisele tasemele jõudmist pikaajalisemaks protsessiks, kirjutab Eesti Päevaleht.
Kui praegu on SKT baasil Eesti ligi 2,5 korda vaesem kui ELis keskmiselt, siis 2010. aastaks oleme poole vaesemad ja 2030. aastaks kolmandiku võrra vaesemad. Raporti autorid jätavad selle prognoosi sisuliselt põhjendamata.
SKT-lt ühe elaniku kohta nelja vaesema uue liikmesriigi hulka kuuluv Eesti on raporti andmetel teinud viimasel kolmel aastal kiire majanduskasvu, jäädes alla vaid Leedule ja Lätile. Viimase viie aasta välisinvesteeringute ja SKT suhtelt paikneb Eesti samuti uutest liikmesriikidest kolmandal kohal, jäädes alla ainult T?ehhile ja Küprosele. Samas tunnistab raport, et uued liikmesriigid on suuremal määral ELi integratsioonist juba võitnud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

ELi astumine kiirendab uue liikmete majanduskasvu 1-2 protsendi võrra aastas. Eestit tõstetakse esile plussis eelarve pärast, samas hoiatatakse, et avaliku sektori kulutused ELi eelarvesse võivad liikmesriikide eelarvetele ohtlikuks saada. Eesti kulutab raporti kohaselt 4?5 protsenti SKT-st ELi keskkonnareeglite täitmisele, teiste riikide kulutused jäävad 0,5?1,9 protsendi piiresse.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 24 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele