Tartumaal vähe tööjõudu

Omavalitsuste finantstoel on Tartu Ülikooli sotsioloogid uurinud erinevate piirkondade investeerimiskliimat, värskeim uurimus haaras Tartu maakonda. Tulemused on lisaks Tartu linna varasematele resultaatidele võrreldavad ka Lääne-Viru maakonna ja Räpina piirkonna vastavate näitajatega. Kõnealuse uuringu tulemus võib erineda mõnevõrra statistilistest näitajatest, sest analüüsid põhinevad ettevõtete tegevjuhtide subjektiivsetel hinnangutel.

Võrreldes Tartu maakonna 2003. a küsitluse tulemusi Tartu linna 2002. a uurimuse ning analoogsete Räpina piirkonna ja Lääne-Viru maakonna uuringute resultaatidega, torkavad kõigepealt silma Tartu maakonna ettevõtjate poolt võrreldes Tartu linna ettevõtjatega investeerimiskliimale antud mõnevõrra madalamad hinnangud. Kõige madalamalt, võrdselt Räpina piirkonna juhtidega, on hinnatud tööjõudu. Ühelt poolt on tööjõu problemaatikast väga palju räägitud, teisalt oleks tööjõu kvalifikatsiooni tõstmisel üheks suuremaks ressursiks kutsehariduse edasine parandamine. Ülejäänud valdkondades hindasid Tartu maakonna juhid oma piirkonna investeerimiskliimat Räpina juhtidest kõrgemalt. Hinnangud kommunikatsioonide ja logistikaküsimustele (transport, laomajandus ja side) on ligilähedased Tartu linna juhtide omadele, kuid jäävad veidi Lääne-Viru maakonnale alla.

Ettevõtluseks sobiva maa ja hoonete osas jäävad Tartu maakonna juhtide hinnangud alla nii Tartu linna kui ka Lääne-Viru kolleegide hinnangutele. Ka ettevõtluskeskkonda hinnati Tartu maakonna juhtide poolt mõnevõrra madalamalt kui Tartu linnas ja Lääne-Viru maakonnas. See-eest on hinnangud elukvaliteedile nendes ettevõtluspiirkondades ligilähedaselt võrdsed, küündides üle nelja ja poole punkti ning edestades silmnähtavalt Räpina piirkonda. Kuigi Tartu maakonna juhid peavad enda piirkonda mõnevõrra Lääne-Viru maakonnast ja eriti Räpina ümbruskonnast mainekamaks, jääb see Tartu linna juhtide hinnangutele veidi alla. See pole samas väga üllatav, sest Tartu on ikkagi suuruselt teine Eesti linn ja tugev Lõuna-Eesti tõmbekeskus.

Erinevused investeerimiskliimas ilmnesid sõltuvalt omandivormist: sellal kui elukvaliteeti ja maakonna mainet hinnati enam-vähem võrdselt, hindasid palgalised juhid veidi kõrgemalt nii ettevõtluskeskkonda, maad ja hooneid ning kommunikatsioone ja eriti tööjõudu. Selles aga midagi üllatavat ei olegi, sest palgalistena näevad nad ettevõtte probleeme mitte ainult juhi, vaid ka palgatöötaja seisukohalt.

Staa?ikamatest juhtidest veidi kõrgemad hinnangud on antud uute, kuni 4 aastat ettevõtete eesotsas olnute poolt, ilmselt on ka nende ootused ja lootused kauem ametis olnud kolleegidest kõrgemad. Eelmise aasta majandustulemusi teistest halvemaks hinnanud firmajuhid hindasid ka investeerimiskliimat madalamalt. Samas on raske öelda, kui palju sõltus vähem edukate firmade käekäik otseselt ettevõtlustingimustest ja kui palju iga konkreetse tegevusala läbilöögivõimest Tartu maakonna ettevõtlusmaastikul. Huvitav on märkida, et kõigis valdkondades on meesjuhtide poolt antud hinnangud naiskolleegide omadest kõrgemad.

Teatud lahknevused tulenesid ettevõtete juhtide vanusest ja haridusest ning ettevõtte töötajate arvust. Vanemad, üle 47aastased juhid hindasid noorematest juhtidest madalamalt maakonna mainet ning tööjõudu. Kõrgema haridusega juhid hindasid tööjõudu, ettevõtluskeskkonda ja maakonna mainet väiksema haridusega juhtidest pisut kõrgemalt. Suuremate, 10 ja enama töötajaga firmade juhid hindasid väiksemate firmade juhtidest olulisemaks ettevõtluseks vajalikku maad ja hooneid, ettevõtluskeskkonda ja kommunikatsioone ning eriti tööjõudu. Küllap on suuremad firmad ka Eesti iseseisvumise järel stabiilsena püsinud ettevõtlusmaastikul paremini kohanenud.

Tartumaa 2003. ja linna 2002. aasta ning Lääne-Viru maakonna ja Räpina piirkonna juhtide keskmised hinnangud investeerimisvõimalustele (1- väga halb; 7- väga hea).