Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hansapank kaotab turgu väikestele
Nii on viimase aasta jooksul Hansapanga laenude turuosa vähenenud enam kui 2 protsendipunkti, 50%ni. See on poolteist miljardit krooni. Samavõrra on turuosa suurendanud Nordea Pank, mis pakub agressiivselt laene eraisikutele.
Nordea Eesti numbrid on muljetavaldavad. Turuosa eluasemelaenude sektoris ulatus aasta lõpuks koguni 12 protsendini. Ülihästi on edenenud laenud omavalitsustele, kus turuosa on juba 40 protsenti.
Nordea Panga laenuportfelli maht kasvas aastaga 58 protsenti, ulatudes 7,1 miljardi kroonini. Kõige rohkem, enam kui kaks korda kasvas eraisikutele väljastatud laenude maht. Mõne aastaga on Nordea läinud veenvalt mööda senisest Eesti kolmandast pangast Sampost.
Hansapanka ei näi turuosa kaotus heidutavat. Aasta tagasi teatas panga jaepanganduse juht Andres Liinat, et Hansapank ei lähe kaasa konkurentide intressi alandamise kampaaniaga. Selle asemel rääkis Liinat, kuivõrd kasulik on klientidele kõrge intress. Sellise sõnumi peale lahkusid teadaolevalt Hansapangast kliendid ridamisi ilma, et oleks paremat pakkumist küsinudki. Tagasilöögile reageeris Hansapank nädal pärast Liinati sõnavõttu sõnumiga, et pank ei jää konkurentide pakkumistele alla.
Praegu on Hansapanga suhtumine põhjamaiselt jahe. ?Juba 1998. aasta ühinemise järel hakkasime rääkima, et meie üle 50% turuosad ei ole ilmselt pikemas ajahorisondis püsivad ning hakkavad langema,? kommenteeris turu seisu juhatuse aseesimees Erkki Raasuke. ?Selleks on mitmeid põhjusi, mida praegu siin lahkama ei jõua hakata,? lisas ta. ?Edaspidi on ootuspärane, et meie turuosad igal aastal pisut langevad.?
Täpsustava küsimuse peale ütles Raasuke, et kõik arengud sõltuvad konkurentsist. ?Piirid on just seal, kus Hansapank ühelt poolt peab majanduslikuks ning teiselt poolt suudab neid hoida.?
Nordea juhatuse liige Toivo Annus jätkab panga endise juhi Juhani Seilenthali lahket suhtlemisstiili. Tema sõnul on näha, et alanud aasta toob jätkuvalt pangaturule uudiseid, mis peaks eelkõige tegema heameelt pankade klientidele. ?Üllatused alles algavad,? rääkis Annus, ?ja kliendid on võidumehed.?
Alanevate intresside juures on kujunenud oluliseks laenulepingute muutmine. Nordeas maksab laenulepingu muutmine intressi alandamiseks kuni 1000 krooni. Võrdluseks, Hansapangas on see kuni 1% laenusummast ehk miljonikroonise laenu puhul kuni 10 000 krooni. See on hind, mis peaks Hansapanga klientidelt võtma isu lepingut muuta. Ja see on üks põhjusi, miks Hansapanga keskmine intressimarginaal püsib visalt 3,5% juures olukorras, kus turul pakutakse laenu marginaaliga 1,3%.
Kui Hansapank on kidakeelne marginaali languse piiri avalikustamisel, siis Toivo Annus Nordeast ei tee saladust, et Nordea Soome haru annab laenu intressiga 0,5?0,6% pluss Euribor. See tähendab praegu intressi kokku 2,5 protsenti. Nordea pakub praegu Eestis laenu koguintressiga 3,35%, langusruumi on veel protsendi jagu.
Kokkuvõttes on laenude odavnemine mõjunud pankadele soodsalt. Inimesed janunevad krediidi järele ja kõik pangad näitasid möödunud aastal rekordtulemusi. Samas on Annuse sõnul tõenäoline, et laenude odavnemise kõrval hakkavad kallinema muud tooted. Näiteks on pangad viimasel ajal muutnud tasuliseks maksed internetipangas.
Eesti suuruselt teise panga Ühispanga turuosa jäi möödunud aastal muutumatuks. Panga jaepanganduse divisjoni direktori asetäitja Eerika Vaikmäe-Koit ütles, et panga tegevuses on kiiremini arenenud liising, kuna üha rohkem laenuprojekte käib läbi liisingu.