Paljud Nasdaqi buumi staarid on alles

1999. aasta detsembris kirjutas USA investoritele suunatud ajakiri Barrons loo Dot.comi palavikust. Nasdaqi tippu jõudmiseni oli jäänud vähem kui kolm kuud. Loo juures oli ära toodud 31 internetifirma aktsiate edetabel, mis 1999. aastal enim tõusid. Üllatuslikult on sellest nimekirjast vähemalt 19 firma aktsiad jätkuvalt börsil. Mõned firmad, kes olid nimekirjas, kuid pole siin tabelis, on liitunud. 10.03.2000 tegi Nasdaq ära ajaloo kõrgeima taseme, kuhu indeksil on veel pikk tee minna.

Suurem osa ettevõtetest on turuväärtuse poolest jätkuvalt suures miinuses, kuid on ka erandeid.

Näiteks internetioksjonite korraldaja eBAY aktsia turuväärtus on natuke rohkem kui nelja aastaga tõusnud 131 protsenti, 44,2 mld dollarile. Maaklerfirma Ameritrade, kes neelas alla konkurendi Dateki, turuväärtus on tõusnud 80 protsenti, ligi seitsmele miljardile dollarile.

1999. aasta lõpus kõige suurema turuväärtusega internetifirma America Onlinei turuväärtuseks oli 196 mld dollarit ehk rohkem kui Fordi, General Motorsi ja DaimlerChrysleri turuväärtus kokku. 2000. aasta alguses tuli teade Time Warneri ja AOLi liitumise kohta, mis pidi looma 350 mld dollarilise meediahiiu. Kui diili toimudes pidi tehing olema superhea, siis nüüd on TimeWarner oma nimest AOLi ära koristanud, et seda mitte mäletada. Time Warneri turuväärtus on praegu ligi 81 mld dollarit.

Kõige suurema tõusu tegi 1999. aastal internetifirmadest portaalilahendusi ja e-äri teenuseid pakkuva BroadVisioni aktsia, mis tõusis 1100 protsenti. Firma, mille turuväärtuseks oli ligi 10 mld dollarit, on täna väärt alla 300 mln dollari.

Päris kenasti (suure tõusuga põhjast) on internetiaktsiate krahhist välja tulnud Amazon.comi ja Yahoo! aktsiad. Mõlemate aktsiate hinnad tõusid 2003. aastal 175-180 protsenti.

Kui palaviku ajal kauplesid need aktsiad müstiliselt kõrgete P/E ja P/S suhtarvude juures, kui neil firmadel üldse kasum oli, ei saa ka praegu neid aktsiad odavaks lugeda. 19 järelejäänud firma seast 11 ei teeninud viimase 12 kuu kokkuvõttes veel jätkuvalt kasumit.

Vaevalt, et kõrgtehnoloogiafirmadest saab taas börsitõusu vedav sektor. Kui USA aktsiaturu ajalugu vaadata, pole varasemad börsivedurid enam järgmisi buume vedanud, pigem on neist saanud sabassörkijad. 1920ndatel aastatel tõusid elektrijaamade, autotootjate ja raadiotootjate aktsiad nagu high-tech firmade aktsiad 1990ndate lõpus. Pärast 1929. aasta börsikrahhi ei suutnud need firmad pakkuda rahuldavat tootlust.

Hongkongi investeerimisnõustaja ja fondijuht Marc Faber kirjutas oma raamatus ?Tomorrows Gold?, et 1910. aastal oli USAs 200 autotoojat, praegu on neist järel vaid kolm. Mitte ühtegi tolleaegset raadiotootjat pole järele jäänud.

Elektrijaamade ja -võrkude aktsiatest suuresti koosneva Dow Jonesi kommunaalmajanduse firmade aktsiaindeks tõusis 1929. aasta tipu tasemele tagasi alles 1965. aastal. Praegu on indeks tolleaegsest tipust vaid 50 protsenti kõrgemal (dividendimakseid arvestamata). 1920ndatel aastatel olid elektrijaamad sama revolutsiooniliseks tööstusharuks, kui hiljuti internet. Elektrijaamade leviku järel ei pidanud tööstused enam asuma toorainekaevanduste läheduses, elekter jõudis kõikjale ning võimaldas toota kõikjal. Ka 1999. aasta Barronsi numbris oli lugu sellest, kuidas Dow Jonesi tööstuskeskmisesse kuuluvate firmad kasutavad või ei kasuta interneti võimalusi. Ilmselt ei mõelda täna enam varasema suure vaimustusega, et elekter võimaldab toota ja töötada kõikjal ning see on kõigi aegade lõpuni ülihea investeering. Elektrijaamade- ja võrkude aktsiate asemel võtsid juhtotsa enda peale tööstusettevõtete aktsiad.

Ilmselt muigab mõnekümne aasta pärast investor jutu üle, et internet on hädavajalik ja seetõttu on internetifirmade aktsiad hea investeering, nagu praegu tehakse seda elektrikompaniide aktsiatesse investeerimise peale mõeldes. Eufooriad mööduvad ja tekivad taas, tavaliselt mõnes teises sektoris või turul. Marc Faber ei pea eriti heaks ideeks osta aktsiaid ja hoida portfelli pikka aega muutmata.

Inimestel möödub vaimustus teatud trendide, toodete ja ka aktsiate osas. Selle asemele tuleb midagi uut - midagi revolutsioonilist. Meedia kajastab seda suurelt, nagu Barronsi ajakirjast oli tolles numbris suur osa leheruumist internetile pühendatud. Mõne aja möödudes tundub teema enesestmõistetavana ja asutakse uuele ringile.