Riia äripindade turg sarnaneb üldjoontes Tallinna turuga

Riia äripindade turul on toimunud kiire areng nagu Tallinnaski, hinnatase diferentseerub veidi enam kui Tallinnas.

Riia uute kaubanduspindade turg sarnaneb suuresti Tallinna omale. Nimelt on ka Riias viimastel aastatel hoogsalt rajatud uusi hüper- ja supermarketi tüüpi kaubanduskeskuseid. Enamasti paiknevad need kesklinnast väljuvate suuremate magistraalteede ääres nagu Tallinnaski.

Riia suurematest kaubanduskeskustest väärib kindlasti äramärkimist Olympia, mis saavutas 2003. aasta mais avatud teise etapiga müügipinna suuruseks 19 500 ruutmeetrit. Samuti avati mais Origo kaubanduskeskuse esimene etapp (17 600 m²), mis on Norra kapitalil põhineva firma Linstow Varner projekt. Projekti teine etapp, 6435 ruutmeetri suuruse müügipinna rajamine, valmis 2003. aasta sügisel.

Uute kaubanduskeskuste turul on liidriks endiselt firma Linstow Varner, kes on rajanud sellised keskused nagu Centrs, Alfa, Mols ja Origo. Samas on ette näha nii olemasolevate kaubanduskeskuste hoogsat laienemist kui ka uute aktiivset lisandumist. Läti jaekaubandusturul on erinevalt Eestist suure turuosa saanud Leedu kapitalil põhinev Vilniaus Prekyba, kellele kuuluvad sellised kaubamärgid nagu T-Market ja Maxima. Samuti on rohkelt kauplusi Rimi Latvial. Samuti kui Eesti turul, plaanib Saksa kapitalil rajanev jaekaupluste kett Lidl ka Lätis tegevuse alustamist.

Praegusel hetkel on Riia kesklinna suuremate kaubanduspindade üldine olukord veidi ebakindel. Oma mõju on avaldanud rajatud ning plaanitavad uued keskused, mis mitmeid kliente kesklinna väiksematelt pindadelt üle on meelitanud. Olukord on mõnevõrra sarnane Tallinnale, kus väiksemate kaubanduspindade vakantsus suureneb ning veidi langenud on ka keskmised üürihinnad. Teisalt on Riias suur nõudlus väiksemate pindade vastu prestii?ikates kesklinna piirkondades (Barona, Terbatas, Kalku, Valnu, Audeju ja Smil?u tänavad), kus nõudlus ületab pakkumist. Üürihinnad on siin püsinud endisel tasemel ja pigem isegi veidi tõusnud. 2003. aasta seisuga on viimatinimetatud piirkondades üürihinnad tasemel 420?540 kr/m² kuus.

Pidevalt kasvava majanduse taustal on tekkimas nõudlus ka suuremate kontoripindade järele ? töötajate arvu suurendamine nõuab ka laiemaid tööruume. Firmade liikumisega avaramatele pindadele on teisalt suurenenud väiksemate büroopindade vakantsus. Mitmetel arenevatel ettevõtetel on tekkinud huvi suuremate pindade (üle 500 m²) ostuks või pikemaajaliseks üürimiseks. See võib aga osutuda suhteliselt raskesti täidetavaks sooviks, sest enamik Riia kesklinnas asuvatest hoonetest on hõivatud üürilepingutega ning ei ole müügis. Kesklinnast väljaspool on võimalik leida aga peamiselt nõukogudeaegseid ning suhteliselt amortiseerunud ehitisi. Selle tõttu on mõnedki firmad hakanud rajama omakasutuseks uusi kontorihooneid, mis vastaks nende ettevõtete vajadustele (näiteks Rimi Latvia, PBLC jt). Oma peakontorit rajab Riiga ka Hansapank, kes koondab ühte hoonesse seni erinevates hoonetes paiknenud üksused. Sellest tulenevalt võib Riia kesklinnas suureneda olemasolevate kontoripindade vakantsus ning üürihinnad võivad sattuda löögi alla.

Sarnaselt Tallinnale võtab Riias hoogu kontoripindade ostmine nende üürimise asemel. Seda soodustavad omakorda pakutavad soodsad finantseerimisvõimalused. Ometi võib väita, et selliste müügisolevate kontoripindade pakkumine on väiksem kui nõudlus. Ka Riia äripindade turg on sarnaselt Tallinnale läbimas muudatuste perioodi. See on tingitud eelkõige inimeste tarbimisharjumuste muutumisest: suuremad kaubanduskeskused ning hästi ligipääsetavad kontorihooned koguvad järjest enam populaarsust.

Autor: Tõnu Luts