Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Epohhi lõpp Ericssonis

    Ericssonist võib edaspidi saada ka ülevõtu objekt.
    Seni hoidsid võimu Ericssonis kindlalt enda käes kaks omanikku ? Rootsi Wallenbergide tööstusdünastiale kuuluv investeerimisfirma Investor ning Svenska Handelsbanki investeerimisfirma Industrivärlden. Neile kahele kuulus ligi 80% hääleõigusest, ehkki Ericssoni aktsiaid oli neil kahepeale alla 10%.
    See oli võimalik tänu erakordselt suurele vahele Ericssoni aktsiate hääleõigustes ? B-aktsia andis seni vaid tuhandiku A-aktsia hääleõigusest.
    Süsteemi on juba pikka aega kritiseerinud nii Ericssoni välisinvestorid, nimetades seda diskrimineerivaks, kui ka Euroopa Komisjon, nähes selles takistust Euroopa firmade konsolideerumisele. Viimati kerkis küsimus taas teravalt päevakorda, kui 2002. aastal tuli Ericssoni suurosanikel garanteerida 30 miljardi Rootsi krooni suurune uusemissioon firma päästmiseks.
    Läinud nädalal avalikustas Ericssoni nõukogu juht Michael Treschow pikkade vaidluste järel sündinud kompromissi, millega erinevus aktsiate hääleõiguses küll säilib, kuid mitte nii drastilises mahus.
    Ettepanek on vähendada vahe häälteõiguses suhtele 1:10. A-aktsiate omanikud saavad kompensatsiooni. Citigroup Smith Barney arvestuste järgi kahaneb Investori ja Industrivärldeni hääleõigus 83 protsendilt 30-le. Suurema sõnaõiguse saavad institutsionaalsed omanikud, nagu Robur, Alecta ja pensionifondid. Välisinvestorite kollektiivne hääleõigus kasvab praeguselt kahelt protsendilt 28 protsendile. Kokku on välisinvestorite käes praegu 38% Ericssoni kapitalist.
    Kokku on Ericssonil 15,3 miljonit B-aktsiat ja 650 miljonit A-aktsiat.
    Hääleõiguste reformi peavad veel heaks kiitma nii Investori ja Industrivärldeni kui ka Ericssoni aktsionärid, samuti mitmed Rootsi ametivõimud.
    Analüütikute hinnang on, et lähiperspektiivis ei oma hääleõiguste reform Ericssonis erilist tähendust. Ka 30?40 protsendiga jätkavad Industrivärlden ja Investor Ericssoni tüürimist. Küll aga tähendab muudatus, et Ericsson on edaspidi vähem kaitstud vaenulike ülevõtupakkumiste eest. Võimalike huviliste seas nimetab Rootsi majandusleht Dagens Industri näiteks Saksa Siemensit, mis ei ole eriti edukas olnud 3G alal. Samuti Ciscot ja IBMi. Soome Nokial oleks kindlasti vara ja vahest ka huvi, kuid siin saaks takistuseks Euroopa konkurentsiametnikud.
    Ericssoni aktsia praeguse kursi juures oleks firma suur tükk isegi IBMile alla neelata. Samas alles 2001. aasta kriisi päevil oli Ericssoni väärtus vaid 53 miljardit Rootsi krooni. Kui hääleõiguste reform oleks läbi viidud juba toona, oleks Ericsson olnud kerge saak.
    Ka nüüd muutmisele minev hääleõiguste süsteem on kriisi pärand ? see sai alguse läinud sajandi esimese poole nn Kreugeri finantskrahhist Rootsis. Ivar Kreuger oli suure Ericssoni aktsiapaki müünud ITT-le. Toonane ?aumeeste kokkulepe? tagas Ericssoni säilimise Rootsi firmana ning pani ühtlasi aluse maailma juhtivale firmale telekommunikatsiooni tehnoloogias.
    Stockholmi börsi enim kaubeldud firmadest oli tuhandekordse vahega aktsiate süsteem varem kasutusel ka kuullaagrite tootjal SKFil ja kodumasinaid tootval Electroluxil, mis reformisid oma hääleõigused 1:10-le seitse aastat tagasi.
    ?Umbes pooltel Stockholmi börsil registreeritud firmadel on erineva häälteõigusega aktsiate struktuur, kuid Ericsson oli viimane, kus vahe oli nii suur,? ütles ajalehele Wall Street Journal Investori infojuht Fredrik Lindgren.
    Analüütikud prognoosivad hääleõiguste reformist ? kui see lõpuks kinnitatakse ? Ericssoni aktsiale kerget positiivset mõju.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.