Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Seisame töötajate elu parandamise eest

    17. veebruari Äripäevas ilmunud kolumnis Paluks demokraatiat ilma sotsialismita kirjutab Hannes Astok, et ametiühingud ei seisa töötajate paremate töötingimuste eest, vaid tegelevad klassiviha õhutamisega. See pehmelt öeldes eluvõõras väide ei kannata kriitikat, kuna reaalsus on risti vastupidine ? Eesti ametiühingute jõupingutused on keskendatud just töötajate elu parandamisele. Avaldugu see siis palgaläbirääkimistes, mida ametiühingud peavad, aktiivses osalemises töö- ja sotsiaalküsimusi reguleerivate seaduste ettevalmistamisel, ettepanekuis töökeskkonna parandamiseks või mujal.
    Oma liikmete toel on ametiühingud reeglina kõige paremini kursis tegeliku tööeluga ning eluliselt huvitatud seal esinevate kitsaskohtade kõrvaldamisest. Kõik see annab ametiühinguile pädevuse põhjendatud ja sisuliste ettepanekute tegemiseks, et olukorda muuta. Kui Astok nõuab dialoogi, on ta teretulnud ametiühingusse, sest just ametiühingud taotlevad sisulist dialoogi tööandjatega nii töökoha (olgu kohaliku omavalitsuse, riigiasutuse või eraettevõtte) kui tegevusala (sektori) tasandil. Kolumn ilmus päeval, mil toimus kolmepoolsete läbirääkimiste voor, kus ei keegi muu kui ametiühingute delegatsioon valutas südant selle pärast, kuidas luua tingimused, et dialoog muutuks normaalseks ja tavapäraseks töötajate ja tööandjate suhtlemise viisiks.
    Ilusatel sõnadel sõbralikkuse ja inimlikkuse suurenemisest on paraku vähe ühist tegelikkusega, kus kasvavad sissetulekulõhed, paljud töötajad saavad oma palga kätte hilinemisega, tööandjad ei mõtlegi jagada töötajatega kasumit (olgu aktsiaoptsioonidega või teisiti) ning keelduvad töötajaid teavitamast isegi ettevõtte majandustulemustest. EAKLi juristid algatasid ka 2002. a jõustunud uuenduse puhkusekorralduses, mis tagab töötajale võimaluse puhkusele minna, kui tööandja talle puhkust anda ei suvatse. Niipalju siis ?ilma räige ametiühingulise surveta tekkinud arukast dialoogist? ja ?röövkapitalismi lõppemisest?. Tõepärase ülevaate sellest, milliste probleemidega töötajad igapäevaselt maadlema peavad, annaks mõne töövaidluskomisjoni istungi külastamine järjekordse juhtimiskonverentsi asemel.
    Kahtlemata on Eestiski ettevõtteid, kus tõepoolest valitseb kaasaegne ja tsiviliseeritud suhtumine töötajatesse, keda peetakse firma suurimaks varanduseks ja parimaks investeeringuks. Need moodustavad parimal juhul jäämäe veepealse osa. Töö- ja pereelu ühildamine ei taandu vaid vanemapalgale. Et perekondlike kohustustega töötajate vajadusi tõepoolest arvestataks, tuleb luua paindlik töökorraldus kümneis tuhandeis ettevõtteis. Kõike seda ei saavuta ainult sõnadega ega üleöö. Meenutagem, et vähem kui kaks aastat on möödas tollase peaministri Siim Kallase avalikust esinemisest, kus ta väitis, et tööandja hüppab pigem aknast välja, kui võtab tööle lapseootel naise.
    Ametiühingute ja sotsialismi vahele võrdusmärgi asetamine on primitiivne ja lootusetult iganenud võte, millega tänapäeval kergeusklikke ei püüa. Ametiühingud moodustavad lahutamatu osa Euroopa sotsiaalmudelist ja kaasaegsest töödemokraatiast ? meeldigu see või mitte. Kindlasti on Eesti viimase tosina aastaga jõukamaks muutunud, kuid medalil on ka teine külg ? vaesus, kõrge tööpuudus ja süvenevad sotsiaalprobleemid. Kui elu on paremaks läinud, siis pole see toimunud ?minu soovil, havi käsul? nagu vene muinasjutus, vaid on saavutatud inimeste ränga töö ja pingutustega.
    Autor: Harri Taliga
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.