Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lihavuttide kasvatamine takerdub tapaliini taha
Eestis kasvatab vutte praegu vaid kaks FIEna tegutsevat pensionäri: Ülo Pullisaar majandab Tartumaal Matjamal ilmselt Euroopa suurimat vutifarmi ning Rene Treier peab Jõgevamaal Äksis ainsat Eesti tõugu vuttide tõufarmi.
Ülo Pullisaare kinnitusel on ta lihaturu kokkukukkumise tõttu viimaste kuude jooksul vähendanud vuttide arvu poole võrra ehk 13 000 linnuni. Lisaks munejatele lindudele kasvatab Pullisaar lihatibusid peamiselt vaid Tallinna loomaaia kotkastele elussöödaks. Rene Treier pole lihavutte turustanud kolm aastat.
?Väärtuslikku vutiliha ei saa toota, sest euronõuetele vastavates kanade tapamajades olevad liinid ei sobi väikeste vuttide uimastamiseks,? räägib Pullisaar. ?Kui mujal Euroopas tohib vuttidel lihtsalt pea kääridega maha lõigata, siis meie vetamet nõuab spetsiaalset tapaliini.?
Veterinaar- ja toiduameti loomakaitse büroo juhataja Tarmo Serva kinnitusel lähtuvad nad nõuete esitamisel loomakaitseseadusest ja selle alusel vastu võetud määrusest, mis sätestab põllumajandusloomade uimastamis- ja tapmismeetodid. ?Kõik põllumajandusloomad tuleb enne tapmist uimastada,? raiub Serva. Samas möönab ta, et kohalik veterinaarkeskus võib anda erandkorras tapmiseks ka ühekordse loa.
Vuttide aretus- ja kasvatusspetsialisti, Eesti Põllumajandusülikooli emeriitprofessori Harald Tiku kinnitusel pole kusagil Euroopas spetsiaalset vuttide tapamaja. ?Vuttide uimastamise nõue on bürokraatlik jama,? muigab Tikk. ?Näiteks Itaalia kõige uuemat tapamaja uudistades ei näinud ma kusagil vuttide uimastamist, sest see teeb lihalinnu töötlemise kaheksandiku võrra kallimaks.? Tiku andmeil ei peeta mujal Euroopas vutti põllumajanduslinnuks, vaid hobilinnuks.
Ülo Pullisaar on korra, eelmise aasta novembris saanud loa erandkorras tappa Põlvamaal kanakasvatusele spetsialiseerunud Peri põllumajandusosaühistus ühe partii ehk 8000 vutti. ?Hea seegi, kuid kuna vutiliha varustamisega oli ligi aastane auk, jõudsid paljud restoranid vutiprae menüüst maha võtta,? kurdab Pullisaar.
Ühe vähestena vutiliha pakkuva restorani Olde Hansa müügijuhi Leele Lattikase kinnitusel on nad hoidnud kogu aeg menüüs metslinnupraadi. ?Kui pole parasjagu vutti pakkuda, oleme asendanud selle faasanilihaga,? täpsustab Lattikas.
Linnuliha hulgimüügiga tegeleva Kikas Kaubanduse OÜ juhatuse liikme Andres Ottise sõnul tuletab vutilihaga kauplemine meelde nõukogude aega. ?Saame klientidele kaupa anda kahjuks vaid siis, kui seda on,? räägib Ottis ja lisab, et tänu sügisel erandkorras töödeldud vutipartiile on nad suutnud varustada paari restorani ja Stockmanni.
Professor Harald Tiku hinnangul võiks Eestis aastas kaubastada praegusest kümneid kordi rohkem lihavutte.?Suitsutatud või grillitud vutt võiks olla käe- ja suupärane toit lugematutel suveüritustel ning meie rohketes pubides-baarides,? ütleb Tikk.