Kutsetunnistus garanteerib tööandjale oskustega töölise

Kutsetunnistusega töötaja on tööandjale kindlam valik kui kutsekooli lõputunnistusega kandidaat, sest kutsetunnistus tõendab vajalike oskuste tegelikku olemasolu.

Reval Hotel Olümpia personalijuht Tiiu Vilmsi sõnul on kutsetunnistus tõendiks nii kvalifikatsiooni tõstmisel, palga määramisel kui ka edutamisel. Samuti on see oluline näitaja töötajale tema liikumisel Euroopas: koole ei tunta nimepidi, küll aga tunnustatakse sertifikaati.

Olümpia hotelli tegevdirektori Kari Hiltuneni sõnul hakati Soomes kutseeksameid sooritama samuti seoses Euroopa Liiduga ühinemisega. Ta peab kutsetunnistust väga heaks informatsiooniks, mille alusel saab personalijuht teha esmaseid valikuid kandidaatide hulgast. Hiltuneni väitel on Olümpia hotell valmis toetama tublisid töötajaid, kes on eriala koolis varem omandanud ja sooviksid teha eksamit. ?Me võiksime olla esimese töökohal läbiviidava kõrgema taseme koka kutseeksami baasiks ja loomulikult võib siia tulla soovijaid ka väljastpoolt. Eesti elab turistidest ja on äärmiselt oluline, kes neid turiste teenindavad,? arvab Hiltunen.

Tiiu Vilmsi arvates peaks õpilaste puhul eksamite eest maksma kool ehk haridusministeerium ning eksamite tasu võiks lahterdada tööalaste koolituskulude alla. Töötajate puhul võiks aga esialgu maksta tööandja.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevdirektor Donald Visnapuu sõnul soovib tööandja alati parimat kaadrit. ?Kui ukse taga ootab kümmekond ilma mingi tunnistuseta töölesoovijat, on valiku tegemine väga keerukas,? põhjendab Visnapuu. ?Tunnistus annab tööandjale objektiivset infot kandideerija kohta ning näitab, et too on juba ühest sõelast läbi käinud ja peaks olema seega kvalifitseeritum kui ilma tunnistuseta kandidaat.?

Haridusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse nõunik Külli Alli sõnul on kutseeksamite kulude kompenseerimiseks ministeeriumi eelarves eraldatud raha sellel aastal esmakordselt. ?Koolidele on eksamikulude kompenseerimiseks nähtud ette vahendeid üle kolme miljoni krooni,? väidab All. Tema sõnul eelistab ministeerium raha eraldamisel koole, kus kooli lõpueksam on ühildatud kutseeksami sooritamise võimalusega. ?Kuna antud protsess toimub sel aastal esmakordselt, siis on täpsed kriteeriumid, millistel tingimustel ja kui suures osas koolile kutseeksami kulud kompenseeritakse, alles väljatöötamisel. Eesmärgiks on olemasolevaid ressursse arvestades anda kutseeksami sooritamise võimalus võimalikult kõigile koolidele, kus selleks on olemas valmisolek ning vastava eriala kutset omistav organ valmis kutseeksamit läbi viima,? selgitab All. Tema sõnul on kogu kutseomistamise protsess Eestis tegelikult alles algusjärgus. ?Ministeerium on huvitatud sellest, et perspektiivis kõik kutsekoolide lõpetajad saaksid kooli lõpetades ka vastava eriala kutsetunnistuse. See oleks ka üks kooli õppetöö kvaliteedi hindamise kriteeriumitest.?

Airi Neemre, Radisson SAS Hoteli personalijuht:

Kutsetunnistuse olemasolu on eelkõige garantii, et töötaja on omandanud kindlad teadmised oma alast. Ükskõik mis õppeasutuse diplom näitab ka töötaja kindlat huvi oma kutse vastu. Ei saa muidugi öelda, et praktikas kõik kutsetunnistusega töötajad hästi hakkama saaksid, kuid kindlasti on eeldused selleks suuremad.

Anu Vähi, Reval Hotel Centrali tegevdirektor:

Kutsetunnistusega töötajal on ka endal lihtsam - ta omandab tööl õpitavat palju kergemini, kui baas on olemas. Kutseeksamite eest tasumine peaks olenema sellest, millal neid läbi viiakse. Kui inimene on juba tööl ja läheb järgmist taset omandama, võiks kulud kanda ettevõte. Kui aga tegemist on noorega, kes alles peab end tõestama, tuleks eksamite eest tasuda tal endal.