Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Bussijaama pikett
Mis on kitsas, higilehaline ja puupüsti inimesi täis? Riietusruum pärast korvpallivõistlust on paslik vastus, kuid mitte ainus õige. Tartu uus bussijaam on samasugune. Piklikus kuuditaolises hoones kannatavad ruuminappust nii reisijad kui ka bussijuhid.
Mäletan, kui bussijaama ehitamise ajal kerkiva hoone olmetingimustest juttu tegin, räägiti mulle, et ruumi on seal piisavalt. Jäin peaaegu uskuma. Asjata.
Reisijatel on kitsas. Kes seda väidet ümber püüab lükata, ajab udu. Ehk suvel läheb Tartu bussijaamas terake lahedamaks, sest siis ei sunni vilu ilm rahvast varju. Kuid suvelgi napsab bussijaam ära ümbritsevat linnaruumi ? kõnniteel jaama ees toimub aasta läbi trügimisdisko.
Tartu linnapea Andrus Ansipi, ärimees Neinar Seli ja teiste kodanike igati seaduslike kokkulepete najal kerkinud jaamahoone ärritas bussijuhte. Sealset niigi väikest puhkeruumi peavad nad jagama bussijaama valdavalt naistöötajatest kollektiiviga. Bussijuhid tõstsid protesti, lubasid Tartu kesklinnas meeleavaldusegi korraldada. Protestimine aitas. Jaamahoonet opereeriv Tarbus lubas bussijuhtidel puhkeruumi kasutamist lihtsustada ning teha linnaäärsesse bussiparki teise, põhjalikumaks puhkuseks kõlbava ruumi.
Loodan, et lubadused peavad vett. Tartu bussijaama kasutavate reisijate muret see muidugi ei lahenda. Bussijaama piketeerimiseks ja muuks aktiivseks protestiks on tegu liialt laia rahvahulgaga. Kirutakse ja kogu lugu. Nüüd sain mina ka kiruda, väikese kirjaliku piketi korraldada.
Kirumise kõrvale konstruktiivne ettepanek: Tartu vana bussijaamahoone kohale kerkivasse kaubandusasutusse võiks rajada alternatiivse kohvik-ootesaali. Kohviku seintel võiks rippuda saabunud bussidest teavitavad tablood. Kliente voolaks nagu küllusesarvest.
Autor: Vahur Afanasjev