Vene börs kappab kuristiku serval

Vene börs ratsutas eilseni nädalaid ülespoole, tuues pea iga päev uue rekordi. Arvati, et Venemaa börsiindeks (RTS) läheneb võimatuks peetud 700 punkti tasemele. Kas aeg Venemaale investeerimiseks on käes?

Äripäev soovitab Venemaale investeerimisega ettevaatlik olla ja oodata kõigepealt ära presidendivalimised, mis peaksid tooma selgust Putini plaanidesse. Vene börs ei ole normaalse riigi börs.

Venemaa probleem on selles, et see riik on stabiilne vaid president Vladimir Putini jaoks. Kõigi teiste jaoks ? kaasa arvatud suurettevõtete juhid ja välisinvestorid ? on Venemaa ja selles impeeriumis tegutsevad võimustruktuurid endiselt ettearvamatud.

Venemaal ei ole majandus poliitikast eraldatud ja need kaks sfääri tegutsevad võimusuhete läbipõimunud võrgustikuna nagu keskaegne kirik. Ka Vene börsi tõusud ja langused on otseselt seotud poliitiliste sündmustega, mis teeb tõusu haavatavaks.

Börsiindeksis on kõige suurema, ligi 20%-lise osakaaluga kurikuulus Jukos. Suurimaks kosujaks oli selle nädala algul teine naftahiiglane Sibneft. Samas on mõlema ettevõtte tulevik ja seega ka nende aktsia hind ebakindel, sest nad heitlevad kohtuprotsessides. Viimaste päevade jooksul on Moskva arbitraa?ikohus tunnistanud kehtetuks Jukose poolt enne Sibneftiga ühinemist läbiviidud aktsiaemissiooni ning pannud müügikeelu Jukosele kuuluvatele 58% Sibnefti aktsiatele ja 17%-le Jukose enda aktsiatele. Ja eile kukkusidki mõlema ettevõtte aktsiad umbes 4%.

Hea tõestus sellest, et firmade aktsiate hinnad sõltuvad Venemaal poliitikast, tuli ka kuu aega tagasi. Siis kuulutati kolm Jukose juhatuse liiget Interpoli kaudu tagaotsitavateks ning firma aktsia langes 11% ? ja koos sellega jõnksatas allapoole ka börsiindeks.

Kuni oma homses päevas ei või kindlad olla riigi juhtivad ettevõtted, ei või selles kindel olla ka investor. Eile suurepäraseid majandustulemusi andnud ettevõtte aktsiatesse raha paigutanud inimest võib täna tabada teade, et firma juhid on trellide taha pistetud ja ettevõte laguneb uurimisorganite rünnakute all, kusjuures rünnakute motiivid jäävad segaseks. Lisaks sellele on naftafirmad ja Vene majandus üldse suures sõltuvuses nafta hinnast maailmaturul. See aga ähvardab analüütikute hinnangul langeda.

Börsi tõusu seoti Venemaal ka Mihhail Fradkovi nimetamisega uueks peaministri kandidaadiks. Kuid Fradkovi roll Venemaa poliitikas ja Putini plaanid temaga on veel teadmata. Arvatakse, et tegemist on Putinile lojaalse mehega, kes on pealegi kontrollitav, sest on olnud seotud erastamisafääridega.

õpuks on veel üks muutuja Venemaa ja Euroopa Liidu suhted. Kui Venemaale on üritatud viisakalt selgitada, et Eesti hakkab nüüd ELi kuuluma ja oleks aeg topelttollid kaotada, on Venemaa suu peenikeseks kriipsuks kokku pigistanud ja öelnud ?mkmm?. Nüüd on EL närviliseks muutunud ja õhus on püssirohulõhna.

Välispoliitikas kohatuid nõudmisi esitav, peaministreid vahetav ja tippärimehi kongi panev Venemaa ei suuda momendil pakkuda investoritele kindlust. Venemaa oodatavast 6?8%-lisest majanduskasvust osasaamine on ahvatlev, kuid samas väga riskantne ettevõtmine. ?Olge ettevaatlik Putini õitsva Venemaa suhtes,? hoiatab eilne Financial Times. ?Liiga palju sõltub ühest mehest.?

Autor: ÄP