Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus residentsus toob väiksemad maksud
Füüsilise isiku tulumaksukoormust on võimalik seaduslikult vähendada, tehes seda residentsuse vahetamise kaudu. Tihtipeale kaasneb sellega soojem kliima või siis hoopiski aasta läbi töötavad suusamäed.
Inimesed peavad makse maksma seal riigis, kus nad on residendid. Residentsust määratakse inimese alalise elukoha, riigis kalendriaasta jooksul viibitud päevade või tema eluliste huvide keskuse järgi.
Juhul, kui ühegi loetletud kriteeriumi järgi ei ole võimalik residentsust kindlaks määrata või on võimalik kõiki neid kriteeriume lihtsalt mõnda teise riiki viia, saabki taotleda residentsust riigis, kus maksukoormus ja elukeskkond on meeldivaim.
Näiteks ei pea Eesti kodanik, kes ei viibi Eestis kalendriaasta jooksul üle 183 päeva ning omab mõne teise riigi residentsust, üldjuhul Eestis tulumaksu maksma.
Kuigi mõned riigid võimaldavad kas kohe või pärast teatud residentsusperioodi omandada ka kodakondsuse, ei ole see üldjuhul soovitatav. Kodakondsusega võib kaasneda oluliselt rohkem kohustusi kui residentsusega, näiteks armeeteenistuse kohustus. Ka võib hilisem kodakondsusest loobumine osutuda väga keerukaks.
Riigiti on residentsuse andmise kriteeriumid erinevad, kuid üldjoontes võib need jagada kaheks: jõukuse hindamise kriteerium (riiki tehtud investeering või aastane sissetulek) ja kohapeal elamise kriteerium (riigis elamise nõude olemasolu või selle puudumine). Lisaks sellele on vajalik ka tervisekindlustuse ja elamispinna olemasolu selles riigis. Elamispind võib sageli olla ka renditud.
Maksuresidentsust tasub muuta inimestel, kelle sissetulek on üle 20 000 krooni kuus pärast makse või on piisavalt vara ning kes reisivad palju ja kelle ühes riigis töötamine pole töö iseloomust tulenevalt oluline.
Eelkõige on residentsuse vahetamine sobilik IT-spetsialistidele, sportlastele, meremeestele, aga ka näiteks palju reisivatele ettevõtjatele.
Sageli võib residentsuse muutmisel maksudest isegi olulisem olla viisavaba reisimine. Näiteks on Vene kodanike ja ka nn halli passi omanike seas väga hinnatud Austria residentsus, sest see annab neile viisavaba reisimise võimaluse Schengeni riikides.
Autor: Tanel Kõrvel