Aeg valmistuda aia ehituseks

ASi Tarn juhatuse esimehe Juhan Metsamaa sõnul peaks aed visuaalselt hoonega kokku sobima. Piirde kõrguse valikul tuleks lähtuda samal tänaval eelnevalt ehitatud aia kõrgusest, et moodustuks ühtne loogiline rida. Tähtis on ka aia otstarve: kas aed peab mingit ala varjama või rõhutama.

?Muidugi oleks hea, kui piirkonnal oleks üks ja sama arendaja, siis oleks aed ka ühes stiilis,? märgib OÜ Ilus Aed juhatuse esimees Hannes Pikkel. Üks põhilisi vigu, mida Pikkeli sõnul tehakse, on see, et aed paigaldatakse sageli võõrale maale. ?Kindlasti tuleks jälgida, et aed jääks krundi sisepiiresse,? täpsustab Pikkel, ?sest aia ümbertõstmine läheb reeglina hiljem väga kulukaks.? Läbi tuleks mõelda, kus asuvad väravad. Nii on hea, kui jalgvärav oleks nähtav näiteks köögiaknast ? siis on mugav külaliste tulekut märgata. Autovärava asukoht aga peab lubama ka auto manööverdamisvõimalust.

Aedade rajamisel põhjamaa tingimustes tuleb kindlasti arvestada aia vundamendi ning postide paigalduse sügavusega. Samuti on vaja arvestada pinnase kandevõimega. ?Eestis ringi liikudes võib küllalt sageli näha viltu vajunud aiaposte ning pragunenud müüriosi,? konstanteerib Metsamaa. ?Tihti võib kohata ka lokkivaid võrkpiirdeid, mis on majavalvuri raske koorma all oma esialgse vormi kaotanud.?

Kuigi paljud aia ehituse tellijaist mõtleb ilmselt, et tara püstipanemine on üsna tühine asi, tuleb ette olukordi, kus selline tegevus tuleb kõrgemate võimudega kooskõlastada. Purde Haljastuse OÜ juhatuse esimehe Tõnu Uibu väitel tuleb sel viisil toimida, kui naabri või linnavalitsusega on seoses krundi piiridega mingi vaidlus. ?Mõnel juhul tuleb kinni pidada ka linnaarhitektide ettekirjutustest,? tähendab Uibu. Miljööväärtuslikes piirkondades tuleb võtta kultuuriväärtuste ameti kooskõlastust.

Metsamaa hinnangul tuleks linnaosa valitsusega kooskõlastada piirete kõrgus. ?Tavaliselt alla 1,5 meetri kõrguseid piirdeid kooskõlastama ei pea,? kinnitab Metsamaa.

Kui otsus aeda ehitama hakata on kindel, tuleks paika panna, millisest materjalist tara elamu ümber näha soovitakse. Aiameistrid pakuvad oma klientidele näiteks võrk- ja puitpiirdeid, sokleid piirdeaedade alla, paekivist müüre ja poste, maakivist müüre, roigas- ning metallist piirdeid.

Kellel aga huvi veidi eksootilisemate materjalide vastu, võib soetada endale bambusest või roomattidest aia.

Ära ei tasu unustada esivanemate rajatud kiviaedu, mis ka aastasadade jooksul säilitavad kauni väljanägemise. ?Sellised aiad on erilise väärtusega ja sellise aia omanik peaks selles nägema kindlasti väärtust, mitte segavat kivilasu, mis tuleks kiiresti kellelegi ära sokutada,? tähendab Pikkel.

Aiarajamise sooviga tuleks aegsasti vastavate firmade poole pöörduda, kuna vastu suve võivad tellimuste järjekorrad mõnel puhul venida mitmekuuseks. Tööde teostamine olenevalt materjali tellimisest ning töö keerukusest võtab aega umbes kahest nädalast kahe kuuni.

Enamikule aiarajajatele on oluline ka piirde hind, mis oleneb nii pinnasest kui ka ehituse materjalist. Nii näiteks nõuavad ASi Tarn juhatuse esimehe Juhan Metsamaa sõnul paas ning väga rähkne pinnas postide paigaldamiseks eritehnikat. Turbapinnases tuleb aga aiaalune täita kandva pinnasega.

Materjalidest on odavaim võrkpiire, mille korral 1,5 m kõrguse aia puhul tuleb arvestada ca 275?350kroonise väljaminekuga jooksva meetri kohta. Puitpiirde puhul algavad hinnad ca 500 kroonist. Monteeritav sokkel aia all lisab jooksva meetri hinnale ca 250?300 krooni.

Purde Haljastuse juhatuse esimehe Tõnu Uibu kinnitusel algab metallaia hind 900 kr/m ning sõltub sellest, kas aed tuleb täismetallist või kandilisest torust ja ka sellest, millised metallvarba otsikud on. Seejuures hoiatab ta, et märtsi lõpuks tõusevad metalli hinnad kohati mitmekordseks.

Piirdeaedu ehitavad firmad pakuvad reeglina ise ka projekteerimise ning ehitamise teenust. Kes aga ise sellega ei tegele, aitab kliendil õigete inimesteni jõuda.

Autor: Maria Rähn