Kuidas tugevdada Eesti potentsiaali konverentsiturismis?

Pärast iseseisvumist on Eestis pidevalt räägitud turismist kui olulisest majandusharust, kuid tegelikkuses ei ole riik piisavalt turismi tähtsustanud. Ei piisa ainuüksi vaatamisväärsuste ja vajalike infrastruktuuride olemasolust, me peame ka maailmale teadvustama, et siia on mõtet tulla. Sama kehtib konverentsiturismi kohta. Tallinnal on väga hea potentsiaal saada tõsiselt arvestatavaks sihtpunktiks maailma konverentsiturul. Meil on atraktiivne vanalinn, nüüdisaegsed hotellid ja korralikud vaba aja veetmise võimalused. Suureks eeliseks on ka see, et oleme turul uus sihtpunkt. Konverentsi- ja incentive-turismil on pikk ajalugu ning suurettevõtted ja assotsiatsioonid, kes peavad oma konverentse tihti mitu korda aastas, on enamikus nii-öelda vanades sihtkohtades juba käinud ja tulevad meelsasti mõnda uude linna. Meie asi on neile aga selgeks teha, et oleme piisavalt tasemel, et nende üritusi läbi viia.

Konverentsiturismis toimib kogu maailmas konverentsibüroode süsteem. Konverentsibürood tutvustavad oma riiki ja pealinna, nende poole pöörduvad tellijad oma soovidega, nendelt saavad infot konverentsikorraldajad. Eesti riik ei ole küllalt tähtsaks pidanud konverentsibüroo loomist. Siin tuli initsiatiiv suures osas erasektorilt, mitte riigilt. Spetsialistid, kes on teadlikud sellest, kuidas süsteem maailmas töötab, kutsusid kokku initsiatiivgrupi reisibüroode, hotellide, transpordifirmade esindajatest ja koostöös inimestega ettevõtlusameti turismiosakonnast ja EAS Turismiagentuurist käidi koos ja loodi alus konverentsibüroole. Hooga käima ei ole see aga läinud. Palju mängivad rolli muidugi rahalised võimalused, aga turismiinimestele jääb aeg-ajalt mulje, et meil puudub riigipoolne selge turismipoliitika. Turismi juhtimise struktuur on viimaste aastate jooksul korduvalt muutunud ja selline ebastabiilsus ei ole hea. Samas on meil tunduvalt parem olukord kui naaberriikides Lätis ja Leedus, meil tähtsustab riik siiski turismi rohkem kui seal ja siiani on alati olnud põhjust uhkust tunda näiteks meie messistendide kujunduse ja ka erinevate materjalide kvaliteedi üle.

Hotellid üritavad iseseisvalt üht-teist teha, kuid potentsiaal on oluliselt suurem ? eriti Põhjamaade, Baltimaade ja Venemaa suunal. Eesti on soodne, eksootiline ja uute ideede jaoks viljakas keskkond.

Riik saab rohkem teha, kui ta täna teeb. Üks oluline asi oleks konverentsibüroo loomine. Seda luuakse juba paar aastat, aga tööle pole see hakanud tänaseni. Büroo ülesanne oleks Eestit reklaamida, aktiivselt kui sihtkohta müüa, infot jagada ? transport, ruumide võimalused, turvalisus, viisad (nt Vene viisaprobleemi lahendamine). Hästi oluline on, et suudame suure konverentsi puhul korraldada näiteks linnapea vastuvõtu. Konverents on ainult üks osa reisist ning inimesed tahavad teada, mida siin veel teha saab ? kultuuriüritused, näitused, kontserdid. Täiendav müügiargument on kindlasti see, et üritusel on linna ja riigi toetus. Konverentsiturism ei too Eestisse mitte ainult raha, vaid loob meist ka positiivse imago ? nii linnast kui ka riigist tervikuna.

Tänu liitumisele Euroopa Liiduga räägitakse Eestist rohkem. Kuna pidevalt otsitakse uusi sihtkohti, siis Eesti sobib selleks hästi. Kindlasti tuleb arvesse ka asjaolu, et Euroopa Liidu üritusi hakatakse korraldama vaheldumisi eri liikmesriikides. Sellest saavad kasu kõige enam just Eesti-sugused väikeriigid.

Autor: ÄP