Vabatsooni atraktiivsuse vähenemine pärsib eksporti

Artikkel

- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 10. märts 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vabatsooni atraktiivsuse vähenemine pärsib eksporti
Aprillist kaovad Eesti vabatsoonide eelised ? vabatsoonis ei saa enam teha tehinguid, mis andsid ettevõtjatele võimaluse Venemaale ja teistesse SRÜ riikidesse odavamalt kaupa müüa.
Äripäeva arvates peab Eesti vabatsoonides kehtiv käibemaksu erikord säilima senikaua, kuni Venemaa ei ole kaotanud topelttolle Eesti kaupadele ja teenustele. Seni võiks vabatsoon jääda endiselt puhveralaks, kuhu Eesti ettevõtete toodud kaupa käsitletakse juba eksporditud kaubana.
Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole vabatsoonis asuvat kaupa õiglane käsitleda juba eksporditud kaubana, sest füüsiliselt asub see veel Eestis. Samuti viidatakse Euroopa Liidu survele ning soovile senisest tõhusamini kontrollida vabatsoonis toimuvaid tehinguid.
Toimetus on aga seisukohal, et Eesti riigile oleks kasulikum, kui ettevõtjad saaksid idaturule eksportida vana korra kohaselt. Praegune süsteem aitab leevendada Venemaa tehtavat ülekohut Eesti ettevõtjatele. Praegu kehtiva korra pikendamise poolt kõneleb ka see, et 1. aprillist kehtima hakkav muudatus ei too rahandusministeeriumi kinnitusel kaasa käibemaksulaekumise suurenemist. Samas puudutab see muutus suurt hulka Eesti firmasid.
?Vabatsoon toimib täna põhimõttel, et seal on võimalik omanikuvahetus, ilma et peaks maksma käibemaksu, samuti saab kasutada hinnaalandust,? selgitab mööblitootja Friedrichson ASi juht Aivar Friedrichson, kelle ettevõte ekspordib Venemaale, Valgevenesse ja Ukrainasse 90% toodangust. ?Kui me seda skeemi poleks teinud, siis poleks meil tööd olnud.? Venemaa kõrged tollid panevad Eesti eksportijad nüüd seisu, kus neil lihtsalt ei õnnestu oma toodangut Venemaale maha müüa.
Ekspordi languse kaudu kaotab vabatsooni kaotamisel ka Eesti riik. Senise korra kohta märgib Aivar Friedrichson, et Eesti riik ei saanud ei kasu ega kahju, kuid arendas kaubavahetust. Nüüd siis on riik pannud ennast olukorda, kus ta ei saa kasu, kuid pärsib kaubavahetust, mis ähvardab ohtlikult langeda.
Tõsi küll, riik saab hoida ettevõtjate käibevahendeid kauem enda käes ? käibemaks makstakse tagasi alles siis, kui kaup on reaalselt eksporditud. Kuid see võit ei tasu ennast ära, sest uue korra kohaselt võib väheneda Eesti eksport idaturule. See tähendab, et idaturust sõltuvate ettevõtete olukord muutub keerulisemaks ning nendelt riigikassasse laekuvad maksusummad võivad väheneda.
Kõige tugevam argument vabatsoonide kaotamiseks näib olevat soov seal toimuvaid mahhinatsioone vähendada. Ettevõtjad tunnistavad avalikult, et vabatsoonis tehti tehinguid otseselt selleks, et Venemaa topelttollidest pääseda. Kuid see ei ole Äripäeva arvates iseenesest õiguslikult taunitav.
Jääb arusaamatuks, miks Eesti loobub viisist oma ettevõtjaid toetada ning astub välja hoopis Venemaa huvide eest ? uus kord ju kindlustab eelkõige seda, et Venemaa oma topelttollide raha täies mahus kätte saab.
Eestil pole Äripäeva meelest põhjust Venemaad Eesti toodete konkurentsivõime vähendamisel aidata. Hoopis Venemaa peaks ELiga liituva Eesti kaupadelt topelttollid kaotama. Kuni ta seda ei tee, on loogiline otsida oma riigi ettevõtjatele väravat, mille kaudu ebaõiglase topeltmaksustamise eest seaduslikult pääseda.
Autor: ÄP
Hetkel kuum