Atonen üllatab ideedega

Artikkel

- Uudised
- Sirje Niitra
- 11. märts 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Atonen üllatab ideedega
Kohtumistel valijatega tavatseb Atonen korrata lauset: ?Mina olen lihtne inimene.? Isegi sõiduriistaks on tal rahvaauto ?koda, mis siis, et koos lisadega maksis see 400 000 krooni.
Atonen on poliitikas olnud 1993. aastast peale. Selle aja sisse mahuvad erakonna nõuniku, Valga linnapea, eraettevõtja ja Riigikogu rahanduskomisjoni juhi ametid. Avalikkuses vastakaid arvamusi tekitanud ideed kuuluvad viimasesse, ministri aega.
Hiljaaegu Saaremaal maakonnavisiidil viibides pidi Atonen kõige rohkem andma selgitusi mõtte kohta, mis käis mandri ja Saaremaa laevaühenduse visiooni kohta.
Saare maavanema kohusetäitja Hans Teiv ütles, et ei saanud pärast selle kuulmist järgmisel ööl üldse magada, sest mõte panna Virtsu ja Kuivastu vahele käima mugavusteta jõepraami moodi alused, kus reisijad autostki välja ei saa, tundus kohutav.
Minister näeb tulevikus mandri ja Saaremaa vahel tõepoolest liikumas praame, mis läbivad selle vahemaa senisest palju kiiremini ja väiksemate kulutustega. Baare ja restorane pole nii lühikeseks sõiduks vaja. Ideele tuua koos uute laevadega saarlasi teenindama näiteks filipiinlased seisab samas vastu keeleseadus.
?Kui 1994. aastal anti praamide opereerimine kümneks aastaks ühele firmale, siis see ei tähenda, et tal oleks see õigus igavesti,? selgitab ta.
Uued konkursid tooks Atoneni sõnul uusi vaidlusi ja seetõttu otsustas ta panna praamiliikluse korraldamise riigile kuuluva Tallinna Sadama peale.
Tallinna Sadamas on üldkoosoleku ehk Atoneni otsus anda praamiliikluse korraldamine just neile palju segadust külvanud. Ehkki ükski tänastest juhtidest ei söanda ministrit otsesõnu kritiseerida, on kõik murelikud.
Sadama nõukogus ?äraostmatuid? esindav Indrek Raudne hindab ülesande raskeks, sest tegelema tuleb hakata uue ärivaldkonnaga. Nõukogu ootab tema sõnul juhatuselt praamiliikluse ülevõtmiseks äriplaani: ?Eks see ole Atoneni proovikivi ? kui saab hakkama, on hästi, kui ei, kannatab tema maine poliitikuna kõvasti.?
Endine majandusminister, Keskerakonna üks juhtisikuid Liina Tõnisson ütleb, et tema järeltulija mitmed käigud jäävad talle arusaamatuks ja otsus jätta praamiliiklus riigile kuuluva firma korraldada on ?absoluutselt ebaõnnestunud samm?.
Isamaaliidu juhatuse liikme Kalle Jürgensoni hinnangul on Reformierakondlasest ministri mitmed ideed veega allavoolu läinud, kuid kõige nõrgem neist on tema hinnangul praamiliikluse ümberkorraldamise mõte. ?Leedo istub ja ootab, mis saab, olles valmis sügisel jätkama,? ütleb ta.
Atonen võib oma poliitilist vastutust ka Valgas edasi kanda, kui praamiliiklus oktoobris seisma jääb, aga tema peab Saaremaal edasi elama, sest seal on ta kodu ja muud ärid, kommenteerib Saaremaa Laevakompanii omanik Vjat?eslav Leedo.
Ettevõtja Rein Kilk ütleb end huviga jälgivat, kes ja kuidas sügisel praamiliiklust arendama hakkab. ?Kui Atonen selle asja ära teeb, on ta medalit ja peaministri kohta väärt,? lausub Kilk.
Varem on minister Atonen sekkunud rongiliikluse arengusse, leides, et reisijaid tuleb vedada muude sõidukitega, mitte rongidega.
200 miljoni krooni kulutamine aastas reisirongiliikluse doteerimiseks pole tema sõnul mõistlik olukorras, kus bussiliiklust doteerib riik vaid 140 miljoni krooniga. Bussireisijaid on seejuures palju rohkem. ?Kas see on õiglane, kui Tallinna?Tartu liinil sõitvad bussid töötavad kommertsalustel, aga rongiliikust nende kahe linnavahel doteeritakse?? küsib ta.
Küsimusele, kas Pärnusse praegu rongiga saab, ei oska ta vastata ja palub nõunikul asja uurida. Hiljem selgub, et rong Pärnusse veel sõidab.
TTÜ teedeinstituudi dotsendi Ele-Mai Villemi sõnul tasub reisirongiliiklust Tallinna?Tartu liinil arendada küll, kuid selleks, et see ennast ära tasuks, tuleb rongi kiirust tõsta saja kilomeetrini tunnis.
Ka riigi osalusega ettevõtete börsile tikkumine oleks Atoneni nägemusel hea. Nii võiks seal olla Eesti Raudtee, kes juba ettevalmistustööd teeb.
Omaette teema on Eesti Energia, mille tükeldamise kavaga Atonen eilses Eesti Ekspressis välja tuli. Lisaks on ta seda meelt, et energiaturu avanemist peab kiirendama.
Ühelt poolt tuleb tema sõnul anda selge signaal alternatiivse energia tootjatele, et Eesti võtab turu avanemist tõsiselt ja siia tuleb tulla uusi jaamu rajama. Teisalt on see signaal Eesti Energiale, et selle monopoolne seisund pole igavene, raiub Atonen.
Isamaaliitlane Kalle Jürgenson hindab Atoneni soovi Eesti Energia monopolile vastu astuda teretulnuks, kuid teda teeb enda sõnul murelikuks ministri ettevaatlikkus kehtiva energeetika arengukava suhtes. ?Kogenud poliitikuna soovib Atonen vastutust hinnatõusu eest endalt maha raputada ja pääseda kogu loost puhaste näppudega,? selgitab ta.
Rein Kilk hindab energiaturu avamise mõtte õigeks, kuid muretseb selle pärast, et väikeettevõtjad pannakse suurtega võrreldes raskemasse olukorda, sest peavad elektri eest rohkem maksma.
Eksmajandusminister Liina Tõnisson ütleb, et Atoneni käigud on rabedad ja hüplikud. ?Kord ta avab elektriturgu ja siis jälle ei ava, kord tühistab konkursi ja siis jälle ei tühista,? selgitab ta.
Irvhammastele on palju kõneainet andnud Atoneni kohtumine maailma rikkaima inimese Bill Gatesiga.
Mõned räägivad, et mingit kohtumist ei toimunud ja Atonen istus lihtsalt saalis mitmekümne inimese hulgas, kellele arvutiguru esines. Teised lubavad ministri saata head hinda küsima ka näiteks mõnelt välismaa autofirmalt.
Atoneni sõnul oli asjal tõsine iva. ?Riik ei saa osta arvuteid ega tarkvara, kuid me saame rääkida tootjaile, et meil hakkavad kõik inimesed arvutit kasutama ja neil on vaja lihtsamat ja odavamat tarkvara,? selgitab ta.
Meelis Atonen on oma alla aasta kestnud ministriks oleku ajal peale enda juhitavate valdkondade jõudnud sekkuda ka sotsiaal- ja hariduspoliitikasse. Nimelt soovis ta keelustada suitsetamise avalikes kohtades ja panna õpikulusid kinni maksma kõik ülikooli lõpetanud, kes suunduvad tööle erasektorisse. Neist ideedest täna ei räägita.
Hetkel kuum