Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Avastamata teenistusallikad
Võimalusi selleks on, kui arvestada, et rahaliselt eraldati liidu abiprogrammidele ülemöödunud aastal enam kui kuus miljardit eurot ning jooksvatele hangetele kulus mullu 1000 miljardit eurot.
Seega tuleb ettevõtjal vaid ise aktiivne olla ja otsida, kus ja kes parajasti tema pakutavat kaupa või teenust vajab, sest meil on pragu üks oluline konkurentsieelis, nimelt hind, mis on saavutatud kohalikule odava tööjõu tõttu. ELi tingimustes see eelis aga ilmselt enam kaua ei püsi.
Tõsi, Eesti ettevõtete jaoks on siin ka üks oluline takistus ja nimelt see, et üksi ei tee nad ilmselt ühelgi hankel midagi ära ? summad on lihtsalt meie väikeste firmade jaoks liiga suured.
Selles olukorras on väljapääs ettevõtete ühendus, mida võib moodustada nii siseriiklike kui ka teiste liidu liikmesriikide ettevõtetega. Sidemete loomine ja koostöö koordineerimine ei pruugi olla lihtne.
Samas tasub konsortsiumi moodustamise vaev end ära, sest kui ühendus kord juba loodud ja toimib, ei pea tema eluiga piirduma ühe hankega ? hiljem on esimese kogemuse pinnalt juba lihtne sama konsortsiumit varieerida uute osapooltega ning nendega järgmistele hankekonkurssidele liikuda.
Seega tasuks Eesti ettevõtetel hakata teadvustama liidu hangete võimalusi ning nende realiseerimise suunas liikuda.