Liitumisettevalmistused on endiselt puudulikud

Äripäeval õnnestus tutvuda Euroopa Komisjoni kõrge ametniku Henrik Hololeile lähetatud kirjaga, kus Eestilt nõutakse enne 1. maid mitmes valdkonnas tõsiseid jõupingutusi.

Üks konkreetseid valdkondi, millele laienemisdirektoraadis tähelepanu juhitakse, on sõltumatu, usaldatava ja efektiivse kohtumehhanismi juurutamine. Nimetatud kirjas märgitakse, et pädeva õigusemõistmise tagamine on kõige esmane eeldus selleks, et Eesti suudaks korrektselt ellu rakendada Euroopa Liidu seadusandlust. Samuti rõhutatakse vajadust arendada korruptsioonivastaseid meetmeid efektiivsemaks. Konkreetselt soovib Euroopa Komisjon siinpuhul korruptsioonivastase strateegia vastuvõtmist, mis vastaks ühenduse seadusandlusele.

Kirja mitmeleheküljelises lisas loetletakse juba tehnilisemalt mitmeid probleeme, millele juhtis tähelepanu ka Euroopa Komisjoni novembris avaldatud monitooringuraport. Endiselt nähakse Eesti puhul terava probleemina viivitust tööseadusandluse vastavusse viimisel ning soolise võrdõiguslikkuse seaduse vastuvõtmisel.

Kuivõrd on selge, et Eesti näiteks töölepingu seaduse rakendamisega liitumishetkeks nõutud tulemuseni ei jõua, tahab Euroopa Komisjon saada üksikasjalikku ajakava selle valdkonna probleemide lahendamiseks. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse vastuvõtmist nõutakse aga järeleandmatult enne 1. maid.

Üheks tumedamaks pilveks Eesti kohal on olnud struktuurifondide makseagentuuri ellukutsumine. Kirjas nenditakse, et ilma ühenduse akrediteeritud makseagentuurita pole mistahes liikmesriigil võimalik kasutada struktuurifondide kaudu eraldatavaid rahasid. Äripäevale teadaolevalt on eelmisel nädala vastava agentuuri akrediteerimisprotsess siiski alanud, seega jääb loota selle probleemi õigeaegset lahendamist.

Positiivsena märgitakse head edenemist kalandust puudutava seadusandluse arendamisel, samuti ei ole Eestile etteheiteid toiduohutuse valdkonnas, mis on enamiku kandidaatriikide üks tõsisemaid probleeme.

Ükski Euroopa Komisjoni ametnik ei soostunud kolmapäeval pingereastama kandidaatriike, kuid vihjete alusel võib siiski järeldada, et Eesti ei kuulu liitumisvalmiduselt kõige edukamete hulka.

Autor: Marko Saaret