Mets kuulub meitele

Väinu Rozental 12. märts 2004, 00:00

Grupi metsamaad on kolme firma ? Metsamaahalduse ASi, ASi Vestman Varahaldus ja ASi Kinnisvarabüroo Maa ja Talu ? nimel. Kõigis neis firmades on põhiomanikuks Aivar Berzin talle kuuluva ASi Vestman Grupp kaudu.

Võttes metsamaa hektari keskmiseks hinnanguliseks maksumuseks tagasihoidliku 10 000 krooni, ulatub Berzinile, Raadikule ja Uripeale kuuluva metsamaa väärtus vähemalt 215 miljoni kroonini.

Aivar Berzin, Taavi Raadik ja Toomas Uripea alustasid metsamaade aktiivse kokkuostmisega üheksa aastat tagasi, kui neile kuuluv AS Kinnisvarabüroo Maa ja Talu ujutas pea kõik maakonnalehed metsamaade kokkuostu reklaamidega üle. Massiivne reklaamikampaania tagas edu ? täna haldab ja valvab grupp üle Eesti ligi tuhandet metsamaakinnistut. Grupile kuuluvaid metsakinnistuid tähistavad värvilised nõelapead Eesti kaardil on kui laiali pillutud haavliterad.

?Kui alustasime 1995. aastal, oli meie strateegia luua suurim erametskond,? räägib Metsamaahalduse nõukogu esimees Taavi Raadik. ?Täna ei taha me enam olla suurim, vaid üks suurimate hulgas.? Raadik rõhutab, et täna on nende jaoks oluline see, et nende metsad oleksid jätkusuutlikud ja hästi hooldatud.

Kuna Maa ja Talu grupi ettevõtete kolmest osanikust omab Taavi Raadik ainsana metsanduse kõrgharidust, siis tegeleb tema metsaäriga, ning grupi suuromanik Aivar Berzin ja kolmas osanik Toomas Uripea koordineerivad muid kinnisvaravaldkondi.

Võttes aluseks kinnistusregistri ja maa-ameti andmed, näitas Äripäeva uurimus, et suuremad erametsamaa omanikud on kahele-kolmele eestlasele kuuluvad äriühingud. Seega ei vasta tõele visalt leviv müüt, justkui libiseks erakätes olev metsamaa üha enam väliskapitalile.

Eestis tegutseb 17 äriühingut või ettevõtete gruppi, millele kuulub üle 1000 hektari metsamaad. Kokku on nende valduses neljandik juriidiliste isikute käes olevast metsamaast ja kaheteistkümnendik kogu erakätes olevast metsamaast.

Ainus firma, mis avalikult reklaamib, et müüb metsamaad välismaalastele, on praeguseks pankrotistunud, kuid omaaegsele suurimale metsaärimehele Mart Erikule kuuluv OÜ Eskita Group. ?See on tegelikult vaid reklaaminipp, millega loodame metsamaa müüjateni jõuda,? tunnistab Erik. ?Maa müüja ju otsib esimese hooga ikka rikast ostjat ehk välismaalast.?

Eriku kinnitusel on ta paari tegutsemisaasta jooksul suutnud teha vaid kümmekond tehingut. ?Välismaalane ei jookse sugugi Eesti metsadele tormi, sest metsa tootlikkus on madal,? räägib Erik.

Erikule kunagi kuulunud umbes 4000 hektarit metsamaad jõudsid kuus aastat tagasi läbi pankrotipesa iirlastele kuuluvale ASile Erinmets. Erinmetsale ja veel seitsmele välisfirmale kuuluvaid metsamaid haldab Tartus asuv AS Fest-Forest. ?Oleme justkui projektijuhtimise firma, mille äri on üles ehitatud metsamaade majandamisele,? seletab Fest-Foresti juhataja Toomas Kams. ?Kuna meile endale ei kuulu hektaritki metsamaad, ei sõltu meie sissetulek raietest, vaid metsamajandamise teenustasust.? Hektari metsamaa haldamise eest kasseerib Fest-Forest aastas 200?250 krooni.

Kuigi enamik metsamaaäris osalejaid on veendumusel, et erametsamaade massiline ostu-müügituhin on möödas, peab metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse büroo juhataja Lembit Maamets metsakinnistuste ümber toimuvat endiselt buumiks. Tema andmeil vahetab aastas omanikku üle 6 protsendi katastrisse kantud metsamaast ehk umbes 50 000 hektarit.

Maametsa sõnul on metsamaaturu aktiivsus maakonniti väga erinev. Kui näiteks Ida-Virumaal vahetab omanikku paar protsenti matsakinnistutest, siis Järvamaal oli see protsent mõni aasta tagasi üheksa. ?Seega kümne aastaga vahetab pea kogu Järvamaa eramets omanikku,? täpsustab Maamets.

Kuna Eesti riik pole huvi tundnud täpse arvepidamise suhtes metsakinnisvara kohta, võib Maametsa pidada ainsaks, kes on viimased viis aastat süstematiseerinud metsakinnistute kohta käivat informatsiooni.

Suurima erametsamaa omaniku, praegu Vestmani kaubamärgi all tegutseva grupi mitu firmat tasuvad usinalt maksuvõlgu ning üks grupi tippjuhtidest on antud kohtu alla.

Poolteist aastat tagasi esitas keskkriminaalpolitsei Maa ja Talu suuromanikule Aivar Berzinile esialgse süüdistuse 44,2 miljoni krooni suuruses rahapesus. Tänaseks on süüdistus rahapesus asendunud süüdistusega maksupettuses ja kohtu all on Vestman Kinnisvara eelmisel nädalal avatud Tartu esinduse juhataja Arno Puusild. Viljandi maakohtu kantseleist öeldi, et Puusilla kriminaalasja arutelu aega pole veel määratud.

?Esialgne süüdistus rahapesus langes hilisema uurimise käigus ära,? räägib Aivar Berzin. ?Aktsepteerime maksuameti ettekirjutust ning oleme asunud võlgnevusi likvideerima.? Berzini kinnitusel on näiteks süüdistuse alla langenud peamiselt metsamaid haldav Metsamaahalduse AS juba kogu võla likvideerinud ning AS Metsahektar (uue nimega AS Vestman Varahaldus) ja AS Kinnisvarabüroo Maa ja Talu maksuvõlad on ajatatud.

Maksuamet tegi otsuse, mille kohaselt on Maa ja Talu firmade võlg kokku 12,9 miljonit krooni. Sellest on nüüdseks tasutud 6,2 miljonit krooni ja ülejäänud 6,7 miljoni krooni tagasimaksmiseks on koostatud maksegraafik.

Kinnisvarabüroo Maa ja Talu kasutab alates eelmise aasta septembrist kaubamärki Vestman Kinnisvara.

- Väikese erametsamaa omanik läheb kergema vastupanu teed, sest metsakinnistu müük on tulumaksuvaba, oma metsast saadud metsamaterjali müügi pealt peab aga omanik maksma tulumaksu.

- Metsamaa maksumäär on liiga kõrge võrreldes põllumajandusmaa omaga. Maksumäära kehtestab kohalik omavalitsus, metsamaa maksumäära maksimum on 2,5% maa maksustamishinnast aastas, põllumajandusmaal 2%.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:16
Otsi:

Ava täpsem otsing