Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Bensiinimüüjad valmistuvad euroliiduga lõimumiseks
Eesti suurimad tanklaketid teatasid läinud nädalal, et kavatsevad lähiajal tõsta autokütuse hinda. Neste Eesti ASi juhataja Indrek Kaju sõnul võib kütus kallineda 80 senti liitri kohta, Hydro Texaco tegevjuht Andres Kivistik ütles, et tema juhitud Uno X tanklaketti rahuldab 30?35sendine hinnatõus.
Äripäeva hinnangul valmistuvad Eesti kütusefirmad lähinädalatel hinda kergitades 1. mail toimuvaks kütuseaktsiisi tõusuks.
Prognoositakse, et aktsiisitõusust tingituna kallineb bensiiniliiter 0,5?2 krooni võrra. Seetõttu üritavad tanklaketid ajastada hinnatõusu pikema aja peale ning tõstavad hinda järk-järgult.
Kütusefirmade seisukohast on selline käitumine mõistlik. Hüppeline autokütuse kallinemine võib negatiivselt mõjutada tarbijaid, kes võivad järsu hinnatõusu tõttu autokasutamist lühiajaliselt piirata. Et tarbimise vähenemist vältida, siis ongi kasulik hakata hinnataset juba praegu tõstma.
Tanklakettide juhid ise on seisukohal, et praeguse hinnatõusu põhjus ei ole lähenevas aktsiisitõusus. Nemad põhjendavad autokütuse hinna tõusu dollari kallinemise ning hulgihinna tõusuga. ?Kui mõni kuu tagasi kompenseeris kütuse hinna tõusu dollari nõrgenemine, siis nüüd, kui nii dollari kui kütuse hind liiguvad ühes suunas, toob see kaasa bensiini kallinemise,? selgitas Kaju eelmisel neljapäeval Äripäevas.
Eesti kütusefirmade prognoose toetab ka Soomes toimuv. Kauppalehti teatel põhjustab toornafta kallinemine, maailma bensiinivarude nappus ning Ühendriikides oodatav tarbimise kasv ka Soomes lähiajal autokütuse märgatava kallinemise. Soomes on kütusefirmade hinnasõda lõppenud ja bensiin aasta algusest peale pidevalt kallinenud.
Tundub, et ka Eestis on aktsiisitõusu ootuses kütusefirmade konkurentsivõitlus rahunenud, sest nii nagu leiavad kütusemüüjad hinnatõusu toetamiseks erinevaid argumente, on hinnatõusule ka mitmeid vastuväiteid. Äripäeva analüütiku Tõnis Oja arvutuste kohaselt on praegu kütusefirmade marginaalid 0,7?1,3 krooni liitri kohta. Seega ei ole kütusefirmade teenistus praegu laita.
Sellel aastal on Eestis jaehind kasvanud hulgihinnast kiiremini ja prognoositakse, et nafta ning naftasaaduste hind on saavutanud kevadise lae. Seega võib mõne nädala pärast üks hinnatõusu argument Eesti bensiinimüüjatel ära kukkuda ning praegu on viimane aeg hinda kergitada. Maailmaturul prognoositakse nafta hinna tõusu jälle suvel, kui tarbimine suureneb. Kui nafta hind on küll kerkinud aasta tagasi alanud Iraagi sõja eelsele tasemele, siis dollari kurss on eelmise aastaga võrreldes kukkunud pea 2 krooni võrra.
Dollari tuleviku osas lähevad praegu analüütikute prognoosid lahku. Näiteks Hansapank on seisukohal, et dollari tugevnemine on lühiajaline, Ühispank omakorda arvab, et dollari langustrend on läbi.
Tanklakettide vihjed võimalikule hinnatõusule võivad olla ka konkurentsisituatsiooni kompamine. Meedia vahendusel annab üks firma teada enda prognoosi autokütuse kallinemise kohta. Konkurentide vastusest selgub, kui palju tegelikult võib hind tõusta. Kui meenutada eelmist nädalat, siis olid Neste, Statoil ja Hydro Texaco ühel meelel hinnatõusu toimumise osas. Hinnatõusu suurus jääb tõenäoliselt väiksemaks Neste soovitud 80 sendist liitri kohta.
Autor: ÄP