Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksu määramine ei ole karistus

    Mõlemad kirjutised puudutavad teemat, mida on käsitlenud riigikohus oma üldkogu 17.02.2004 otsuses nr 3-1-1-120-03. Otsuses väljendatud seisukohtadega põhjalikuma tutvumise järel võib öelda, et artiklites toodud arvamused ei lange paljuski kokku riigikohtu seisukohtadega.
    Nõustun Vahur Kivistiku ja Mart Susi arvamusega, et mitte igal juhul ei ole maksuseaduste rikkumisel tegemist kriminaalkorras karistatava teoga. Maksude väärarvutus maksuseadusest erineva või eksliku arusaama tõttu, kui isiku käitumine polnud teadlikult suunatud maksude maksmisest kõrvalehoidumiseks, ei ole maksukuritegu. Kriminaalmenetluse algatamine ja kriminaalkorras isiku karistamine maksukuriteo eest eeldab, et tegu oli isiku teadliku ja tahtliku käitumisega, mille eesmärk oli hoiduda kõrvale maksude tasumisest.
    Nõustuda ei saa nende viitega põhimõttele ne bis in idem (kui isiku suhtes tehti lõplik kriminaalotsus, ei saa teda sama teo eest teist korda kohtu alla anda). Küsimus pole põhimõttes ? peame rangelt juhinduma õiguse üldpõhimõtteist ?, vaid ebaõiges õiguslikus hinnangus, mis viitab maksu määramisele kui karistusele.
    Maksu määramine maksuhalduri poolt pole karistus, vaid maksumenetluse tulemusel fikseeritakse maksusumma, mis maksukohustuslasel seaduse alusel tulnuks tasuda. Maksu määramine maksuotsuses toob kaasa isikule küll rahalise kohustuse, kuid tegemist ei ole karistusega. Oluline on selgelt eristada maksumenetluse käigus tasumata maksusumma tuvastamist, selle tasumiseks kohustamist maksuotsusega ja maksuõiguse rikkumise eest määratud väärteo- või kriminaalkaristust. Ka riigikohtu otsusest tuleneb, et ?ei kriminaalmenetluse koodeks ega maksukorralduse seadus välista kriminaalmenetluse ja maksumenetluse (maksuasjas halduskohtumenetluse) paralleelsust?. Riigikohus on leidnud, et kriminaalmenetluse eesmärk ei ole asendada maksumenetlust. Kui on olemas kõik tõendid maksuotsuse tegemiseks, tuleb maksuotsus ka teha ehk haldusmenetlus lõpuni viia, sõltumata kriminaalmenetluse käigust. Seega: kui kriminaalmenetlus lõpetatakse nt kuriteosündmuse puudumise tõttu, ei tähenda see, et isikul ei tule seaduse alusel tasumisele kuuluvat maksusummat tasuda.
    Sama riigikohtu lahendit on analüüsinud ka vandeadvokaat Erki Kergandberg, väljendades kahtlust, et riigikohtu antud voli kohtutele tuvastada kriminaalmenetluse käigus ka maksukohustus (määrata maksusumma) jätab isiku ilma õigusest igakülgsele ja objektiivsele maksuvaidluse uurimisele. Sellegi kahtluse osas leiab vastuse samast otsusest (vt väljavõte).
    Väärteo- ja kriminaalmenetluses on obligatoorne, et süüdistuskokkuvõttest, väärteoprotokollist ja otsusest nähtuks maksusumma arvutamine ja selle metoodika. Senine kohtupraktika näitab, et maksuõigusliku hinnangu andmisel on nii kohtud kui uurimisorganid põhjendatult kasutanud maksusumma määramisel eriteadmisi omavate maksuametnike abi. Kindlasti ei tähenda riigikohtu lahendist toodud seisukoht, et sellisest praktikast nüüd loobutakse.
    Autor: Maret Ambur
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.