Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Muutus on keskjuhi väljakutse
Keskjuhi või projektijuhi arendamine on firma pikaajaline, kuid samas tasuv investeering. Selleks, et edukalt tegutseda, on vajalik kindlustada erinevate üksuste vahel tõhus ja usalduslik infovahetus ning koostöö.
Samas tuleb säilitada või suurendada infosüsteemide paindlikkust, mis võimaldab kiiresti kohaneda erinevate keskkonnamuutustega. Neid koostööskeeme ja infovahetust loovad ning administreerivad täna üha rohkem keskjuhid. Siit kasvavad uued nõudmised: lisaks headele teadmistele oma valdkonnas oodatakse keskjuhilt ka iseseisvat ärilist mõtlemist ning meeskondade töö korraldamist, erinevatest andmetest otsustamiseks vajaliku info kogumist ja olulise esitamist.
Enamlevinud on täna veel juhtimisstruktuurid, kus juhid on üleval ja annavad korraldusi allapoole järgmistele tasanditele kuni klienditeenindajateni. Konkurents nõuab aga selle püramiidi keeramist pea peale ja kliendi asetamist kõige kõrgemale, nii et peadirektor on kõige all, kõigi teiste teenindaja. Kliendi seadmine esikohale on ellujäämise küsimus.
Kuna püramiid on pöördumas, siis teenindajad, esmatasandi ja keskjuhid omandavad senisest suurema tähtsuse. Kui nad pole selleks ette valmistatud, siis võib juhtuda, et ettevõte peab muidu tublide töötajate sunnitud lahkumise ja uute värbamise tõttu üle elama märkimisväärse aja- ja rahakaotuse. Väljapääs on suurendada eesliini ja keskjuhtide õppimiskiirust, et tagada terve organisatsiooni püsimajäämine.
Sellises avatud keskkonnas vajame ajutisi koostöögruppe. Üheks ajutiseks koostöövormiks on projektijuhtimine. Siiani me mõistsime projektijuhtimise all füüsiliste objektide rajamist, kuigi seda teostati tootmispõhiselt.
Viimasel aastakümnel on hakatud just ajutisi koostööprotsesse nimetama projektitööks. Kuna projektitöös komplekteeritud meeskonnal on ühine töökogemus väike või olematu, siis tööprotsessid on vaja defineerida igal konkreetsel juhul uuesti ja meeskonnaliikmed tööks ette valmistada.
Määramatus on ka väga hea planeerimise juures üks projektitöö lahutamatu osa. See teebki niigi keerulise töökorralduse veelgi raskemaks. Igapäevatöös on just keskjuhid ja projektijuhid koostööprotsesside keskpunktis ja peavad määramatusega silmitsi seisma. Nende juhtimisvõimekusest sõltub, kas edu saavutatakse. Keskkond muutub avatuse tõttu väga kiiresti ja keskjuhile esitatavad nõuded kasvavad tohutu tempoga.
Autor: Tiit Valm