Soomlased said Hiiumaal suursigalale jalad alla

?Hiiumaa parim hotell,? kiidab soomlasest juht Ari Hannula, kes kolhoosi ajal pooleli jäänud loomafarmist on ehitanud Eesti ühe suurema nuumsigade farmi kuni 6000 seale.

?Olime nagu mingisugune tuumavärk, mis siia maandus,? meenutab noor mees lõbusalt farmi algusaegu. ?Üle päeva oli kohalikus lehes nupuke sees. ?Muuseas, siin kontori seina taga on 3000 siga. Kas on tunda?? ründab ta ajakirjanikku. Ega ei ole küll. Hoonete vahel hiljem ringkäiku tehes peatub ta sõnnikuhoidla uksel ja viipab: ?Siin mu tuumarelv ongi. Ei tunne sea läga lõhna!?

Kartused, et tuleb üks haisev koht, kust läga põhjavette jookseb, oli peapõhjus, miks hiidlased seafarmi vastu olid, ütleb Käina vallavanem Üllar Padari. Kui farm juba käiku läks, tõmbus vastupanu tagasi. ?Hea, et meil selline asi on,? ütleb Padari. Probleeme pole, kinnitab ka Hiiumaa keskkonnateenistuse spetsialist Anu Saue.

Rahul paistavad ka turba-saepuru segul aelevad sead, kelle juurde pääsemiseks ei peagi võõras siniseid susse jalga tõmbama. ?Selle allapanuga on neil bakteritele vastupanu suurem,? ütleb Hannula. Just see kuiva allapanu tehnoloogia, mida Eestis vähe kasutatakse, on Hiiumaal nõukogudeaegsetest lägasigalatest tekkinud eelarvamused kummutanud.

Sigala omanikuks on Eestis registreeritud AS Ari Kaup, mille osanikeks kolm soomlast. Suurim osanik, Markku Helander, on ka Rakvere Lihakombinaadi omaniku HK Ruokatalo suurim erainvestorist osanik. ?Helanderilt tulid kontaktid ja oskusteave, mina olen ideepommi ja farmi üldjuht,? ütleb Hannula. Kolmas osanik Tommi Nuoritalo on põllumees, kel Soomes 200 ha põldu ja selle ala kogemused.

Farmi tegemiseks Eestisse oli otsustav põllumaa hind, ütleb Hannula. Normide järgi peab taolise farmi juurde kuuluma vähemalt 600 ha maad. ?Soome hinnataseme juures me seda investeeringut kokku poleks korjanud,? tunnistab ta ja lööb arvutil hinnad kroonidesse. Soomes tuleks hektari hind ca 105 000 krooni, samas kui Hiiumaal on maa hind 7000?8000 krooni ja mandril 10 000?12 000 krooni. Täna on AS Ari Kaup haritava maa poolest Hiiumaal suurim maaomanik. Kokku on põldu ja metsa ca 711 ha, sellest osa mandril.

?Eestlased peaks muretsema, kui Soome eraisikud maad ja metsa ostavad, siis on see eestlaste käest ära,? ütleb Hannula. ?Meie toome siia investeeringuid,? ütleb ta ja rõhutab, et Ari Kaup on Eesti firma.

?Ma oleks võinud oma raha ju ka Hansapanga aktsiasse investeerida, oleks kiirema tulu saanud,? mõtiskleb Hannula, kes pärast oma koeratoidu firma tulusat mahamüümist Soomes otsis elus uusi väljakutseid. Selle asemel otsustas ta proovida seakasvatust ja rahulikumat elustiili.

Mulle meeldivad loomad, ütleb Hannula, kes on ka kirglik jahimees ja firma Blueberry Woods kaudu jahiretkede korraldaja Kamt?atkani välja. Jahi kaudu sattus ta ka Eestisse. Hiiumaa kasuks langes valik, sest seal olid sõnapidajad mehed ja meri müüriks võimalike loomahaiguste eest.

Efektiivsus pole võrreldav lägasigalaga, tunnistab peremees. Kuid nii on ?naturaalsem ja ilusam?.

Sigadele antakse olemise mõnusamaks tegemiseks soojendatud joogivett ja põrandad on küttega. ?See on Hiiumaa parim hotell,? naerab peremees ja lisab, et kui tal oma kaubamärk oleks, siis ?hea meele liha?.

Hiiumaa suursigala kogu toodangu ostab üles Rakvere Lihakombinaat, mille sealiha kohalikust toormest annab farm 8%.

See teeb ca 1600 siga kuus, ütleb Rakvere LK ostujuht Indrek Lekko. Farm on suurim tarnija lihakombinaadi põrsaprojektis, mis annab 45% Rakvere LK toormest. Kokku tegeleb Eestis põrsaste lepingulise üleskasvatamisega 16 farmi. Teise 45% annab Ekseko nuumamaja ning ülejäänud 10% ostetakse vabaturult.

Hiiumaa suursigalasse on omanikud investeeritud üle 30 miljoni Eesti krooni. Ehitus algas 2001 ning tänaseks on valmis laudad 5500?6000 seale. Kõige värskema lisandusena sai mõned nädalad tagasi valmis farmi oma söödaveski.

Investeeringud said kohe tehtud euronorme järgides, ütleb Hannula, pilades samas nii Soome kui ka Eesti ametnike agarust ? ?kapten käsib!?.

Läinud aastal saadi esimene põllusaak ? 150 tonni vilja, mis kümme aastat söötis olnud maalt polegi nii paha. Tänavu on plaanis peale 160 hektari talivilja külvata veel ka ca 170 hektarit otra ja rapsi.

Kokku on farmis 13 töötajat pluss hooajatöölised, kes palga üle ei nurise.

Sigade päevane juurdekasv on 770?800 grammi. Kui 115?120 kilo on täis, on ees tee üle mere Rakvere Lihakombinaati. Koos peale- ja mahalaadimisega seitse tundi.

Viktor Vilks, OÜ Linnamäe Peekon tegevdirektor:

OÜ Linnamäe Peekon, mille tütar Jalukse Farm pretendeerib sigadele ehitatud veranda ning söögi- ja magamistubadega sõna otseses mõttes sigade hotelli nimele, tegevdirektor Viktor Vilks sigu soomlaste moodi ei peaks, ehkki tunnistab, et pole oma silmaga näinud. ?See on väga lihtne ja odav viis,? ütleb ta, ?kuid võivad tekkida veterinaarsed probleemid.?

Samas kiidab Vilks HK Ruokatalo kompleksset lähenemist sealiha tootmisele, mis on loonud terava konkurentsiga turul konkurentsivõimelised lahendused. Kapitalinappuses ja suure investeerimisvajadusega Eesti tootjal on raske konkureerida. ?Meie peame oma liha Lätti müüma,? ütleb Vilks, euronormide täitmiseks vajalikud investeeringud ajavad riigipoolse toeta Eesti tootjate sealiha omahinna kõrgemaks kui Rakvere LK kokkuostus. Siis tulevadki välismaalased ja panevad asja paika, ütleb Vilks.

Joakim Helenius, Trigon Baltic Farmingu nõukogu esimees:

Trigon Baltic Farmingu nõukogu esimees Joakim Helenius ei ole seafarmidest üldse huvitatud.

?Riskid on liiga suured,? põhjendab ta. Hind kujuneb globaalsel turul, kus Eesti tootjal on raske konkureerida ja hinda mõjutada. Balti tootjatel on juba raske konkureerida väga efektiivsete Poola seafarmidega. Edaspidi hakatakse sealiha võib-olla tooma hoopis Brasiiliast, kus tootmine on veelgi efektiivsem. ?Meie huvi piirdub piimafarmide ja kasvuhoonetega,? ütleb Helenius.