Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Estiko keskendab tähelepanu kinnisvarale
Praeguse Emajõe Ärikeskuse ehk Plasku kõrval asuva Tartu vana bussijaama asemele kavandab Estiko suurt kaubanduskeskust koos büroohoonega. Tartus Ropka linnaosas Estiko tootmisterritooriumil asuvad kasutud ja lagunenud hooned ehitatakse põhjalikult ümber.
Estiko suuromaniku Neinar Seli kinnitusel plaanib Estiko lähitulevikus investeerida kinnisvarasse umbes veerand miljardit krooni. Selle aasta investeeringud võivad tema sõnul küündida 120?150 miljoni kroonini.
?Kasutame pangalaenu ja suuremate projektide puhul võib riskide hajutamiseks kõne alla tulla kaasfinantseerija,? rääkis Seli. ?Kohe kindlasi ei müü ma aga selleks maha ei Estiko tootmist ega mõnda kinnisvaraobjekti.?
Keskendumist kinnisvarale näitab ka see, et märtsi algul valiti Estiko kinnisvaraettevõtete juhatuse liikmeks Ain Tammvere, kes seni oli neli aastat juhtinud edukalt Estiko tootmist. ?Agressiivsem kasv peab edaspidi tulema kinnisvarast,? rõhutas Tammvere.
Detailplaneeringu kohaselt võib Estiko Tartu vana bussijaama kohale ehitada kuni kuuekorruselise hoone. ?Kaalume veel, kas ehitada algul kahekorruseline kaubanduskeskus või kohe täismahus hoone,? rääkis Tammvere. ?Lahtine on ka objekti olulise hinnakujundaja ehk parkimismaja saatus.?
Tammvere sõnul on kaubanduskeskuse esimese korruse 4700 ruutmeetri suurusele pinnale praegu kaks konkurenti ? Selver ja Rimi. Tammvere kinnitusel tahavad nad Emajõe Ärikeskuse kolmanda etapi ehitusega alustada suve teisel poolel ning uksed avada järgmise aasta aprillis.
Neinar Seli ütles, et eelläbirääkimised Emajõe Ärikeskuse järgmise etapi võimalike rentnikega jõuavad lõpule aprillis. ?Rentnikke otsides ei vaata me tallinlaste moodi põhja poole, vaid tartlaste kombel lõuna poole,? kommenteeris Seli. Tema kinnitusel on tõsisteks huvilisteks mitmed tuntud Leedu ja Läti kaupmehed ja toitlustajad, näiteks Lido kiirtoidurestoranide keti omanikud.
Ulatuslikud muutused seisavad ees Estiko 5,2 hektari suurusel tootmisalal. Ain Tammvere sõnul kasutab Estiko tootmisettevõte AS Estiko-Plastar praegu vaid 30 protsenti hoonetekompleksist, 40 protsendil suhteliselt lagunenud pindadel tegutsevad rentnikud ning ülejäänud pind seisab kasutult.
?Loodame algatatud detailplaneeringuga suvel valmis saada ning vanade tootmishoonete lammutamisega veel tänavu alustada,? rääkis Tammvere. Tema sõnul kavandavad nad territooriumile eelkõige uusi tootmis-, lao- ja logistikapindu. ?Et ära kasutada kõrvaloleva pargi atraktiivsust, oleme idee tasemel mõelnud ka kaubanduspindade või elamute rajamise võimalikkusele.?
Neinar Seli rõhutas, et praeguse tootmisterritooriumi sihtotstarve ei muutu. ?Selleks on ja jääb tootmis- ning ärimaa,? ütles Seli.