Tartu tahab roomata?

Hämmastusega lugesin, et Tartu jättis algatamata Raatuse 19 detailplaneeringu, mille alusel saaks sinna ehitada 20-korruselise büroo- ja eluhoone. Mulle see ei meeldi, et raad üritab linna vägisi maa lähedal hoida.

Piirkonda, kuhu raad väidetavalt sobimatuse pärast kõrghoonet rajada ei luba, ilmestavad mitmed kõrged objektid. Näiteks Fortuuna tänava alguses taevasse pürgiv kortermaja, Narva maantee äärsed ühiselamutornid ning kesklinna pool jõge pilvi peegeldav Emajõe Ärikeskus. Sealt samast algavad Annelinna esimesed viiekordsed majad. Piirkonna puumajad on valdavalt lagunenud ning paljud nendest on lammutatud.

Hüva, ehk oli seoses konkreetse kõrghoonega veel mõni probleem, millest raad rääkida ei tahtnud. Midagi, mis põhjendaks vastuseisu rohkem kui muinasjutud piirkonnaga sobimatusest. Viited ilule, sobivusele ja esteetikale tundusid eriti veidrad, kui olin vaadanud Tartu linna mulluste paremate ehitistena esile tõstetud hooneid.

Olen arhitektuuris ja kunstis kõrvalseisja, kuid toidu hindamiseks ei pea ju kokk olema. Niisiis: üldmulje oli rusuv. Pärjatute seas valitsesid rasked hallid katused, madalad majad ja haakumatute mahtudega hooned.

Kukerpillidel on laulusõnad: ?Tahaks lennata, aga mitte eriti kõrgelt.? Tundub, et kõrguskartuse tõttu sunnivad otsustajad mind mitte madalamalt lendama, vaid suisa roomama. Mulle isiklikult roomata ei meeldi. Isegi mitte ühe teise laulu, Jääääre oma järgi väikeseks puust linnaks hüütavas Tartus.

Autor: Vahur Afanasjev