Sigade revolutsioon pääseb kinolinale

Nostalgiline mängufilm Eesti õpilasmaleva aegadest peaks kinosaalidesse tooma igas eas publikut ? neid, kel film aitab taaselustada oma malevaaeguja noori, kel põnev näha oma sõpru filmis kaasa löömas ja pea tundmatut ajastut nendeni toomas.

?Ei tea ühtki sellist filmi filmikunsti ajaloos. See on väga raju teos,? on re?issöör Jaak Kilmi looduga rahul. ?Kas või sellepärast, et selles filmis mänginud 500pealises noortemassis on nii palju elu.?

On 1986. aasta suvi. Õhus on tunda perestroika hõngu. Kümned tuhanded teismelised kogunevad üle Nõukogude Liidu suvelaagritesse, kus põhilise osa tegevusest võtab valitseva re?iimi ja suure kodumaa vankumatute juhtide tegude, mõtete ja ettevõtmiste ülistamine ning kummardamine. Ühes paljudest suvelaagritest võtavad aga sündmused järsu pöörde, kui sinna kohale sõitnud noored tõstavad mässu oma õiguse eest teha ja välja öelda seda, mida nad mõtlevad. Muidugi teevad laagriülemad kõik selle nimel, et puhkenud rahutusi kiiresti maha suruda...

?Sigade revolutsioon? on noortefilm täiskasvanuks saamise probleemidest, mässust ja armastusest. Igas ühiskonnas kehtivad teatud reeglid, mille vastu noored protesteerivad, ?Sigade revolutsioonis? on selleks valitud äärmuslik ajastu ? 1980ndad aastad Nõukogude Eestis.

?Sellel filmil on minu arvates kaks täiesti võrdset sihtgruppi. Selles on palju viiteid ajastule ja ta ei tõrju kedagi ära,? ütleb Kilmi. ?See aitab vanematel mõista oma noori ning noortel oma vanemaid, kes võib-olla viibisid just 1986. aastal ÕMis.?

?Sigade revolutsiooni? sündi on mõnda aega olnud võimalus jälgida Kanal 2 eetris. Kilmi hinnangul oli selles dokumentaalseriaalis filmi kohta siiski vähe infot, pigem näidati osalejate laagrielu. Seetõttu loodab re?issöör, et telesaade ei avalda filmile negatiivset mõju, sest filmi sisu seal ei avatud.

?Sigade revolutsiooni? pääsemiseks käis kandideerimas üle kahe ja poole tuhande noore. Kilmi sõnul ei domineeri filmi saanute hulgas pealinna noored. ?See oli teadlik valik, anda teistele ka võimalus. Nüüd pääsesid filmi väga paljud need, kes poleks julgenud Tallinna kandideerima tulla,? selgitab ta. Kilmi peab kogu tööprotsessi raskeimaks osaks filmivõtteid, sest graafik oli väga tihe. Tohutult suure mahuga film tuli lindile saada 35 päevaga.

?Sigade revolutsiooni? lavastajateks on Rene Reinumägi ja Jaak Kilmi, operaatoriks Arko Okk.

Peaosades Eesti kinokunsti praegu veel tundmatud tulevikulootused kõrvu selliste nimedega nagu Arvo Kukumägi, Anne Paluver, Andres Ots ja Tõnu Tepandi. Episoodilises, ent seda meeldejäävamas rollis astub üles Anu Saagim.

?Me ei ole vastu rinda tagujad, et see film on kõige-kõige ja enneolematu,? ütleb Kilmi enne esilinastust. ?Aga ta leiab oma vaatajad jumala kindlalt üles.?