Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsus kutsub lahkesti metsa röövima

    2002. aasta suvel raius Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) röövellikult lagedaks ligi 30 hektarit tulevase Kuusalu polügooni alale jäävat metsa. Metsa lubas raiuda valitsus. Iga erametsaomanik pandaks samasuguse raie eest kuni kolmeks aastaks vangi, kuid poliitikud näitavad vastutusest kõrvale põigeldes näpuga üksteise peale ja ametnikud õigustavad end kooskõlastuste olemasoluga.
    Kooskõlastused raiumiseks olid tõesti olemas, nagu kinnitab RMK juht Ülo Viilup. Kuid kooskõlastused polnud sellised, mis oleksid lubanud raiuda röövellikult. Harjumaa keskkonnateenistus lubas raiuda vaid nii palju, kui oli rahvusvahelise sõjaväeõppuse Baltic Eagle 2002 korraldamiseks hädavajalik.
    Keskkonnateenistus kavatses õppuste korraldamise paigas säilitada võimalikult rohkem puid. Seetõttu näitas teenistus väikeste maatükkide kaupa, kui palju kuskilt raiuda tohib. Nähtavuse tagamiseks ajutisel lahinguväljal soovitas keskkonnateenistus ehitada vaatetorni. Seda ei tehtud. RMK lepingulised partnerid raiusid kõik ettejääva maha, näitab ülevaadatud sündmuskoht.
    Ülo Viilup selgitab, et metsaseaduse raadamise paragrahv annab valitsusele erandi: loa raiuda ükskõik kui suures ulatuses ja ükskõik mille jaoks. Raadamine rahvusvahelise sõjaväeõppuse läbiviimiseks mahub Viilupi sõnul metsa kasutamise alla ?muudel? eesmärkidel kui metsa kasvatamine.
    Viilup unustab, et keskkonnateenistus lubas metsa raiuda nende seatud tingimustel, ja kohalik omavalitsus vaid siis, kui peetakse kinni nendestsamadest keskkonnateenistuse tingimustest. Tingimusi selgitab teenistus RMK Loobu metskonda saadetud kirjas.
    Raadatud ala jääb tulevase Kuusalu polügooni sihtmärgialale, kust nii või teisiti mets maha võetaks, õigustavad ametnikud takkajärele. Nad unustavad, et raadamise hetkel polnud polügooni keskkonnamõju veel hinnatud ja rajatise detailplaneering valminud. Detailplaneering on senini kehtestamata. Kaitseminister Margus Hanson kommenteerib, et kui keskkonnale siiski kahju tekitati, vastutab kahju eest RMK. Viilup lubabki, et kui Kuusallu polügooni ei tule, istutab RMK lagedaks raiutud ala uuesti puid täis. Raadatud metsamaa taastamine maksab vaid 200 000 krooni.
    Keskkonnaminister Villu Reiljan loodusele kahju tekitamises probleemi ei näe. Juba 1998. aastal, esimest korda keskkonnaministri ametis olles, sõlmis ta toonase kaitseministri Andrus Ööveliga riigimetsa kasutamise lepingu. Mõlema poole huve kirjeldas leping nõnda: ?Kui riigikaitselise väljaõppega kaasnevad olulised metsakahjustused, toimub keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maade kasutamine riigikaitselisel otstarbel vaid vabariigi valitsuse loal, mille taotleb kaitseministeerium.?
    Maakeeli tähendab see, et kui kaitseministeerium korraldab lahinglaskmisi ja mets satub ohtu, võib valitsuse loaga kogu metsa maha võtta. Lepingut saab kasutada aga ka nii: kui RMK tahab rohkem riigimetsa maha võtta, kui metsaseadus tal võimaldab, taotleb kaitseministeerium valitsuselt loa. Nii kaitseministeerium kui ka keskkonnaministeerium toovad sel juhul raadamise põhjusena välja metsa olulise kahjustamise sõjaväeõppuste käigus.
    Reiljan ütleb, et Kuusalus pole toimunud midagi sensitiivset ja kohe raiutakse maha veel mitmeid kordi rohkem metsa. Mis siis, et nõukogudeaegsel polügoonil sealsamas on laskealad ammu metsast puhtad, tänaseks võssa kasvanud.
    Kas erametsaomanikud ja eraettevõttest kinnisvaraarendajad võivad edaspidi järgida samasugust praktikat? Kas see tähendab ühtlasi, et edaspidi võivad ka kinnisvaraarendajad enne detailplaneeringu kehtestamist metsa maha võtta ja maa üles sonkida? Nii oleks oma plaane kohalikus omavalitsuses lihtsam läbi suruda. Kui äriplaan aga nässu läheb või avalikkus meelepaha väljendab, võib ju lubada kogu lagedaks raiutud ala uuesti täis istutada. Katteta lubadused ning puude istutamine ei maksa võrreldes metsamüügist saadava tuluga ju suurt midagi.
    Teeme nii, et ühtegi keskkonda kahjustavat erametsaomanikku ei panda enam vangi ja uute elurajoonide, kaevanduste ja kas või Riigikogu suvepäevade korraldamist võib edaspidi alustada raadamisega. Kui senini erandit nautinud valitsusele uus reegel ei sobi, tuleb tal ülejäänud metsaseadusega vastuollu minev raadamise paragrahv kiiresti ära muuta.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.