Ehkki Venemaal on avar turg ja kiire majanduskasv, jäävad Eesti ettevõtjad esialgu lätlastest ja leedulastest sealsel ärimaastikul selgelt maha.
Eile kaubandus-tööstuskojas toimunud seminaril «Sihtturg Venemaa» märkisid esinejad, et Eesti ettevõtjad võiksid eriti nüüd, kus toimub Euroopa Liidu laienemine, olla laienemisel senisest tunduvalt aktiivsemad, kirjutab Postimees.
Eestlased kardavad topelttolle ja liigset bürokraatiat, kuid Eesti suursaadik Venemaal Karin Jaani soovitas eestlastel siiski idanaabri juures riskida. Jaani prognoosis, et partnerlus- ja koostööleping Euroopa Liidu (EL) ja Venemaa vahel laieneb ka uutele liitujatele ning seetõttu muutub äritegemine mõnevõrra lihtsamaks.
Hansapanga juhatuse esimehe Indrek Neivelti sõnul on eestlased võrreldes lõunanaabritega Venemaal siiski tagasihoidlikult esindatud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ka soomlased on sealsel turul tugevamalt sees. «Ometi võib juba kõigest Peterburi võrrelda kogu Balti riikide turuga,» ütles Neivelt.
«Venemaal piisab läbilöömisest, kui olla näiteks mõnes Peterburi rajoonis oma valdkonna tipptegija,» ütles Neivelt.
Peterburis juba mitmeid aastaid plastaknaid valmistava Glaskeki nõukogu esimehe Vladimir Oberschneideri hinnangul on Venemaal tohutu perspektiiv. «Kui näiteks Eestis valmib igal aastal 150 000 m² elamispindu, siis ainuüksi Peterburis kaks miljonit,» rääkis Oberschneider.
Kõige olulisemaks pidas ta Venemaal äri tegemisel seaduste tundmist. «Normatiive on praktiliselt iga asja kohta ja kõiki neid eraldi enamasti ka kontrollitakse,» rääkis Oberschneider.
Lisaks toonitasid ettevõtjad, et Venemaal on endiselt suureks probleemiks korruptsioon, samas on katuse pakkumine vähenemas.
Ehkki korruptsiooni on vähem kui Lätis, on siiski reegel, et riigitellimuste konkurssidel tuleb otsustajatele meelehead pakkuda.