Hoiatame politsei väärinfo eest

14. märtsi ÄP Onlines ilmus artikkel ?Politsei hoiatab pettuste eest korteriühistute juhtkondades?. Soovime seda kommenteerida. Statistika näitab, et keskmine ühistujuht on 54-aastane eesti rahvusest, kesk-eriharidusega naine. Kas selline on tõepoolest ka keskmine kurjategija? Lihtne on süüdistada ? raskem on juhtida ühistut, kus põimuvad erineva majandusliku, etnilise, vanuselise ja varandusliku taustaga inimeste huvid.

Eesti Korteriühistute Liidu liikmeskonnas on käibel ütlus: ühistu juht ei saa endale uut mütsigi osta ? kohe arvab iga korteriomanik, et mütsiraha on isiklikult tema rahakotist varastatud. Hoidku taevas, kui ühistu juht paneb uued plastikaknad, või veel hullem, juhtub auto soetama. Naabri rahakoti sisu uurimine tundub olevat inimlik.

Eestis on täna 7500 korteriühistut, kus elab 55% elanikkonnast. Neid ühistuid juhivad korteriomanike endi valitud juhatused, kes vastavalt korteriühistuseadusele koostavad iga aasta eelarvet ja esitavad majandusaasta aruannet, mis kinnitatakse üldkoosolekul. Samuti revideerib juhatuse majandustegevust üldkoosoleku poolt valitud revisjonikomisjon. Igal ühistul on põhikiri, mida lugeda on iga korteriomaniku õigus.

Kahtlemata juhtub pahandusi paremateski peredes ning 7500 ühistujuhi hulgas võib kohata sulisid ning pettureid. Võib eeldada, et paljud juhtumistest kuuluvad just Põhja politseiprefektuuri haldusalasse. Küll aga on väär väita, et 55% Eesti elanikkonnast on kuriteo ohvrid ning kõik korteriühistu juhtkonnad on petturid. Professionaalne ühistujuht ei ole pettur, vaid on tubli ja aus inimene, kes on võitnud naabrite usalduse ning suutnud oma maja tuua välja reformide ajajärgust stabiilsesse euroopalikku elustiili. Sügisel tahame ka kinnitada Korteriühistu juhi kutse- ning eetikakoodeksi. Inimeste huvides on, et ühistuid juhiksid professionaalid.

Autor: Marit Otsing