KIE farmasektor täis võimalusi

Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) regioon pakub erineva riskitolerantsusega investoritele sobivaid aktsiaid. Kõige läänelikumaks ja investorisõbralikumaks ettevõtteks võib nimetada Ungari Gedeon Richterit. Kuigi liikumine lääne turu vallutamise suunas on peaaegu kõigi KIE ravimitootjate ühine eesmärk, on selles jõutud erinevale arengutasemele. Suuremat kogemust omab peale Richteri läänes veel Horvaatia Pliva.

KIE ravimitootjate atraktiivsust näitab seegi, et viimastel aastatel on mitmed sealsed ravimitootjad sattunud lääne firmade ülevõtmispakkumise objektiks ja börsilt ära viidud.

Suuremad iseseisvad ravimitootjad on Pliva, Richter ja Krka, mille vabalt kaubeldavate aktsiate osakaal ulatub vastavalt 77, 75 ja 86 protsendini. Väiksemate seast lisanduvad siia Poola Jelfa ja Läti Grindeks. Iseseisev ei ole Ungari Egis, mis kuulub Prantsuse päritolu börsil mittenoteeritud ravimitootja Servier kontserni.

Stabiilseid liiderettevõtete aktsiaid armastav investor saab valida Pliva ja Richteri aktsia vahel. Need investeeringud on oma olemuselt üsna erinevad. Richteri aktsia on aastate jooksul olnud lääne investorite lemmik ja aktsiale on Budapestis väga likviidne turg. Pliva on rahvusvaheliste investorite huviorbiidist pisut välja jäänud. Selle põhjuseks võib ühelt poolt olla kohaliku aktsiaturu nõrkus, mistõttu aktsia põhiline turg asub Londonis, kus kaubeldakse aktsia GDRidega, ja teiselt poolt Horvaatia väljajäämine ELi esimesest laienemisringist. Seetõttu läks Pliva aktsiast ELi laienemiseufooria 2003. aastal mööda.

Kuigi Pliva aktsia näib põhiliste suhtarvude järgi esmapilgul odavana, tuleks arvestada, et Pliva kasumlikkus on viimase kümne aasta jooksul sõltunud ühest põhitootest ? azythromycin?i-nimelisest toimeainest. Patendikaitse sellele tootele on võimaldanud Plival teenida stabiilselt suurt kasumit ja saada silmapaistvat litsentsitasu Pfizerilt. Kuid juba 2005. aasta sügisel lõpeb toimeaine patendikaitse ja kasumlikkus võib kukkuda dramaatiliselt. Praegu ei tea keegi täpselt, milline on Pliva kasumlikkus ja aktsia hind pärast nimetatud sündmust. Viimastel aastatel on Pliva pingutanud uute toodete arendamiseks ja müügivõrgu rajamiseks Lääne-Euroopas ja USAs. Pliva on laienemiseks rajanud müügivõrke nullist (Hispaanias ja Itaalias) ja ostnud ettevõtteid (USAs ja Saksamaal). Möödunud aastal selgus, et ostetud välismaised struktuurid ei hakanud piisavalt hästi tööle, ja ettevõte asus restruktureerima ja kulusid kärpima. See vajutas negatiivse pitseri Pliva 2003. aasta tulemustele.

Richteri eelised on tõstnud selle aktsia hinnataseme võrreldes Pliva aktsia hinnatasemega tunduvalt kõrgemale. Ainult Richteri juhtkonna tubliduse jätkumine saab õigustada Richteri aktsia ostmist enne Plivat.

Richteri vooruseks on sõltumatus ühest tootest või lõplikust rahavoost teatud patentidelt. Richter on tõestanud oma suutlikkust lääne ravimiturgudel edukalt läbi lüüa, müües USA partnerite kaudu sealsel turul oma günekoloogiliste medikamentide toimeaineid Barr Labsile ja Johnson & Johnsonile. Sõltuvus valitud arvust partneritest ja suurel määral günekoloogiliste toodete USA turusegmendist suurendab riske. Edaspidi võib loota Richteri müügimahu kiiremat kasvu Euroopas. Günekoloogiliste toodete ni?i magusust tunnetavad juba konkurendid, näiteks Iisraeli Teva.

USA turule ravimeid müüvate Richteri ja Pliva ühiseks mureks on madalale kukkunud dollar.

Tõnis Oja, Äripäeva analüütik:

Ehkki Eesti arvamusliidrid on pidevalt toonitanud farmaatsiasektori ja biotehnoloogia suurt potentsiaali, on selle sektoriga seotud ettevõtete tegevust saatnud pidev ebaõnn. Tallinna börsil ainsana noteeritud Tallinna Farmaatsiatehase ümber on peaaegu kogu aeg toimunud pehmelt öeldes börsiettevõttele mittesobivad, aga otse öeldes hämarad tehingud. Mõned ehk mäletavad, kui umbes kuus ja pool aastat tagasi ilmus Äripäeva esiküljel artikkel, kust selgus, et Farmaatsiatehasel ei olnud Moskvas ühtegi tehast, ehkki firma juhid olid varem kinnitanud vastupidist. Farmaatsiatehase juhtide otsene vale koos suurte ootustega, mis käisid kaasas ravimitööstuse suure potentsiaaliga, olid ettevõtte aktsia hinna kergitanud 211 kroonini. Poole aastaga oli aktsia hind kerkinud pea kaks korda.

Ega praegu pole Farmaatsiatehase ümber toimuv oluliselt targem, ehkki Eesti ärikliima võiks seda eeldada. Ettevõtte suuromanik on viimase paari aasta jooksul tootmise välja kantinud ning sügisel suruti aktsionäride üldkoosolekul poolhämaraid võtteid kasutades läbi otsus müüa Grindeksile Tallinna Farmaatsiatehase intellektuaalne omand ja oskusteave. Farmaatsiatehase väikeaktsionärid esitasid finantsinspektsioonile ja börsile protestikirja. Veebruaris oli Grindeks valitud seltskonnale (tülikamatele) vähemusaktsionäridele pakkunud Farmaatsiatehase aktsiate eest turuhinnast paremat hinda ehk 43 krooni, börsil kaubeldud hinnavahemiku 19,56 kuni 23 krooni asemel. Ehk teisisõnu maksti osa väikeaktsionäride protestid börsiväliste tehingutega lihtlabaselt kinni. Finantsinspektsioon aga vaatab toimuvat rahulikult pealt.

Õnnetult on läinud ka Eesti tulevikulootuse, Eesti geenivaramu projektiga. Päris hea idee, osava lobitöö ja blufiga välisinvestorite suurest huvist saadi geeniprojektile riigi toetus. Kui aga selgus, et päris välisinvestoreid ei suuda projekt siiski leida (välisinvestorite pähe pakuti USAs registreeritud maksuvaba firmat EGeen International, mille taga olid tegelikud ilmselt kohalikud ja väliseestlastest investorid), ollakse nüüd lõhkise küna ees.

Iseenesest on sellest muidugi kahju. Farmaatsiatööstus on suure potentsiaaliga tööstusharu ja Eesti vajaks farmaatsia- või biotehnoloogiaettevõtet, mis võiks olla tugev nii äriliselt kui ka suure innovatiivse potentsiaaliga. Ehk pole veel hilja ja Eestis tekib korralik biotehnoloogiafirma, mida teatakse ka mujal maailmas.

Autor: Meelis Angerma