Esimene Eesti hõljuk valmib selle aasta lõpus

Airlift Europe?i juht Andrus Miller ütles, et kavatseb hõljukite koostamisse Eestis investeerida tänavu kolm kuni kuus miljonit krooni.

Miller selgitas, et investeeringu täpne suurus selgub lähitulevikus. Hõljukite koostamine tehnoloogiasiirde teel nõuab minimaalselt kolme miljoni kroonist investeeringut. Esialgu rendib ettevõte tootmispinnaks viilhalli ja võtab tööle viis-kuus inimest. ?Oma tootmishoonet me ehitama ei hakka,? ütles Miller. ?Üürime ühe Tallinna äärelinna hästivalvatud viilhalli.?

Edasi laieneb Airlift Europe hõljukimudelite kaupa. Kui esimese seitsmekohalise mudeli tootmine on käivitatud ja turustamine Euroopas ning Venemaal sisse töötatud, asub Airlift Europe tootma 30?35kohalist hõljukit, plaani kohaselt 2005. aasta teisel poolel.

Augustis jõuab Eestisse näidishõljuk. Milleri sõnul tutvustas Airlift Europe hõljukeid juba poolteist aastat, kuid enne hõljuki katsetamist pole keegi söandanud tellimust esitada. Pärast tutvustusmudeli Eestisse jõudmist loodab ettevõte saada kohe vähemalt kolm tellimust. Kolme-nelja aasta jooksul loodab Airlift Europe Eestis müüa kümmekond hõljukit, ülejäänud lähevad raja taha.

Võrreldes kaatriga on hõljuk praktilisem. ?Kui kaatriomanik saab sõita kuus kuud aastas ja ülejäänud aja maksab lihtsalt liisingut, siis hõljukiga saab sõita aasta läbi,? ütles Miller.

Miller rääkis, et idee hakata hõljukeid kokku panema pärineb mere kaldal möödunud lapsepõlvest. ?Mäletan, et ei saanud kuidagi liikuma,? kirjeldas ta nõrka jääd sügisel ja kevadel.

Austraalia hõljukitootja Airlift Hovercraft oli teinud plaane Euroopasse minekuks, kuid puudus kohalik esindaja. ?Siis hakkasime suhtlema ja olime õigel ajal õiges kohas,? kirjeldas Miller, kuidas ta sai koos oma äripartneritega Austraalia hõljukite müügiõiguse Euroopas ja Venemaal.

2002. aastal asutatud Airlift Europe OÜ teine osanik on Märt Marits. Ettevõtte ametliku juhina kuulub hõljukite maaletoojate meeskonda Sirje Põllu.