Roheliste kriitika olgu alati konkreetne ja sisutihe

Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt! Selline on ülemaailmse rohelise liikumise põhimõte. Ka Eesti rohelised on pannud seisma mitmed keskkonnale lokaalselt ohtlikud projektid.

Äripäev tunnustab Eesti roheliste tööd. Samas soovime neilt iga konkreetse objekti sisulist ja põhjendatud keskkonnaanalüüsi, mitte a priori lahmivat vastuolekut.

Eestimaa rohelised on olnud võrdlemisi tasakaalukad, seda tuleb tunnistada. Neil puudub Greenpeace-tüüpi aktivistide lärmakas agressiivsus. Nende põhiliseks meetodiks ei ole mitte füüsiline vaheleastumine, vaid kohtutee: kahel suurel Eesti roheliste organisatsioonil on praegu kohtus ühtekokku 11 juhtumit.

Samas aitavad tasakaalukus ja argumenteeritus kaasa roheliste endi nõudmiste täitmisele. Tänuväärt kokkulepe saavutati näiteks roheliste ja Kunda tselluloositehase rajaja vahel. Kokkulepe põhjustas küll viimasele lisakulutusi, kuid ilmselt olid need looduse nimel põhjendatud. Looduse ja keskkonna kaitse ei ole odav. Kuid on ka juhtunud, et rohelised keeravad vindi üle. Näiteks Saaremaa süvasadama rajamisel läksid rohelised teravasse vastuollu nii suurinvesteerija Tallinna Sadama, uuringuid teostanud eriteadlaste kui ka kogu vallarahvaga. See näitab, et nagu tasakaalukus aitab rohelistel oma eesmärke saavutada, nii tekitab nende klammerdumine mõne tühise seiga külge vastaspooles ? ehitajates, investorites, kohalikes elanikes ? vaid allergilist trotsi rohelise liikumise suhtes tervikuna. Paldiski linnapea Kaupo Kallas väidab näiteks, et osa rohelisi on mürkrohelised.

Ajaloost meenub ka nn hõlmikpuu sündroom. Tallinnas Süda tänava alguses kasvav hõlmikpuu sai takistuseks Estonia uue ooperiteatri ehitusele. Toonane ehitaja oleks olnud tänases mõistes välisinvestor ? N Liidu kultuuriministeeriumist välja kaubeldud rublade eest. Üks puu, olgugi haruldasest liigist, ei tohiks takistada sedavõrd mastaapset ehitist nagu ooper, sadam, tselluloosikombinaat või hüdroelektrijaam.

Need ehitised toovad teistmoodi kasu, luues uusi töökohti ja tootes ühiskondlikku rikkust, mida on hiljem võimalik rakendada loodus- ja keskkonnakaitselistel eesmärkidel. Kas rohelised mõtlevad näiteks sellele, kust pärineb raha, mille eest nad oma tegevust rahastavad? Eilse Äripäeva andmeil on roheliste rahastajad peamiselt Euroopa Liidu ja USA fondid. Seega võetakse raha vastu riikidest, mis on rikkad, kuid mille puutumatu loodus on miinimumini kahanenud või mis jätkavad kasvuhoonegaaside piiramatut õhkupaiskamist, keeldudes kirjutamast alla Kyoto protokollile.

C?est la vie. Kuigi tavaliselt on just vaesus see, mis annab heakskiidu ohustatud liikide hävitamiseks, vihmametsade maharaiumiseks või keskkonna vastutustundetuks reostamiseks kiire rahalise omakasu nimel. Ja looduskaitsele mõeldakse alles rikkamaks saades.

Eestis on oodata roheliste vastuseisu tugevnemist ärimeeste plaanidele ? kui toodetakse rohkem, on ka potentsiaalselt tekkida võiva saaste hulk suurem. Samas suureneb Natura 2000 raames kaitsealuste maade pindala Eestis ligi poole võrra: kaitse alla jääb senise 10% asemel ligi 15% maast. Toimetus ootab kõigilt osapooltelt arukaid kompromisse.

Autor: ÄP