Tehnoloogiainsenerist gaasifirma juhiks

Artikkel

- Uudised
- 24. märts 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tehnoloogiainsenerist gaasifirma juhiks
Miks ei Te nimeta end juhiks, vaid juhendajaks?
Praeguse organisatsiooni juhtimine toimub juhendades. Selline juhtimisstiil on tulnud kaasa juba varasemast elust ja ma naudin seda rolli. Ka ühiskondlikes organisatsioonides olles pole ma niivõrd otsustaja, kuivõrd ideedegeneraator, käimalükkaja.
Kas sellist tegutsemisvabadust ei kasutata kurjasti?
Loodan, et mitte. Meie organisatsioon on küllaltki staatiline, kaadri voolavust praktiliselt polegi, tunneme teineteist piisavalt hästi. Nii et siin oleks patt ärakasutamist karta.
Kui tihti oma töötajatega suhtlete?
Kogu aeg. Suhtlemine on üks minu põhitöid, olgu koosoleku või vaba aja vormis.
Miks Te ei ole alustanud oma ettevõtlusega?
Tollal küll ei tulnud selliseid mõtteid pähe. Harju KEK oli edukas, me olime hästi tasustatud ja mõte oma firmast ei kummitanud.
Aga praegu?
Idee pole halb. Aga kuna AGA on niivõrd tugevasti minu ellu integreeritud, siis selleks peaks teatud praeguse tööga kaasnevatest asjadest loobuma. Ma näen väga väikest võimalust tänase motiveerituse juures hakata oma firmat tegema.
Millest peaksite loobuma?
Peaksin muutuma juhendajast distantsil töötavaks inimeseks, mis ei lähe kokku jällegi minu loomusega. Paljud ütlevad, et olen totaalne ekstravert, kes ainult annab endast välja, suhtleb meelsasti. Siis peaksin oluliselt vähendama inimkontaktide arvu.
Teiseks usun, et põhitööd ei saaks teha enam täie pühendumusega. Kui hakkad oma firmat tegema, siis prioriteedid lähevad sassi.
Mis on olnud Teie viimaste aastate olulisemad otsused?
Kui olin ligi kümme aastat olnud tehnikadirektor, pakkus eelmine soomlasest ülemus inimeste juhtimise ametit. Insenerid pole eriti kuulsad oma suhtlemisomadustelt. Siiski leiti, et mul on seda täpselt nii palju kui vaja.
Kuhu karjääriredel edasi viib?
Eesti piires polegi võimalik tõusta. Kui ma AGA maailmast lahkuda ei taha, siis on karjäärivõimalus teistes riikides. Kuid muutuvas majanduspiirkonnas tuleb töösse pidevalt uusi projekte, mis nõuavad uusi lähenemisi. Oledki nagu uuel töökohal.
Milline on selle töövaldkonna perspektiiv maailmas?
See sõltub riigist, mis sorti majandusharud siin arenevad. Kui võrdleme Eestit põhjanaabritega, siis on areneda veel kümneid kordi. Väga arenenud tehnoloogiaga maades on gaaside tarbimine hästi suur, meil tegelikult pole õiget tööstust veel olemas. Oleme alles asulas, mis on vaja linnaks kujundada.
Palju jääb töö kõrvalt vaba aega enda jaoks?
Uneaeg on kahtlaselt lühike küll, ega palju üle kuue tunni ei maga.
Millest see on tingitud, täielikust pühendumisest firmale?
Arvan, et firma ei võta üksinda seda aega ära. Osa ajast kulub erinevates ühingutes osalemisele. mis tegelikult tasakaalustab ühest miljööst teise hüppamist ja on stressi maandamise koht.
Teine suur osa on spordiga seotud. Vähemalt kolm korda nädalas püüan käia spordisaalis.
Milliste spordialadega tegelete?
Squash, korvpall ja tennis on need, mida ma kindlatel päevadel mängin. Võistlusmängu ei tee, need alad on siiski rahvaspordi tasemel. Omal ajal sai suusamaratoni sõita, nüüd rattamaratonil käia.
Mäesuusatamine on ainuke puhkusevorm, mille kohta ma kindlalt võin öelda, et tagasi tulles olen täiesti teine inimene, patareid on laetud.
Igal suvel käime koos poja ja heade soome sõpradega kaugel põhjas kalal. Tähtis pole niivõrd kala, kui just püüdmine. Nädal aprillis mäesuusatamisele ja juulis matkamisele on nagu aamen kirikus.
Kui palju jääb aega raamatuid lugeda?
Suhteliselt vähe, ilukirjandust on lugemislaual tõesti vähe. Kõige viimane oli ?Ühe minuti juht?, nelja tunniga läbiloetav raamat. Aga hästi õpetlik. Sealt leiad palju iseennast.
Millised lehed-ajakirjad Teie kodus käivad?
Postimees, Ekspress, Äripäev, Ärielu, Tehnika Maailm, Pere ja Kodu, ajakiri Koer.
Mida huvitavat on aega teha koduaias?
Seal kasvab kuus erinevat sorti rododendroneid. See on minu meelest koduaia kõige kapriissem lill. Ta võlub ning vajab pidevat hoolt ja tähelepanu.
Kes on Tottelina mr. Mulberry?
Ta on neljas pereliige ehk kuldne retriiver, kes jõudis meie perre poja soovil. Palju räägitakse, et koer on peremehe peegel, ju see ikkagi nii on. Eriti siis, kui vaadata seda rahulikku, malbet, sõbralikku suhtumist. Sõbrad imestavad, et ta ju üldse ei haugu, ei tule kellelegi kallale. Aga selleks pole ju koera vaja. Selle jaoks on häiresüsteemid. Koer on pere liige, koera on vaja, kelle juurde tahad koju tulles minna, teda kallistada, hellusi jagada.
Selleks on ju naine?
Meil on võrdõiguslikkus.
Ott Licht meenutab, et gaasifirmasse sattumine oli vahva ja omapärane lugu. ?Ühel kenal talvekuu päeval 1992 aastal soovitas värskelt AGAsse tööle valitud sõber teha mul test, et saada teada enda läbilöögivõime konkurentsiturul. Vajadust uut töökohta leida mul polnud. Mäletan, et testis oli 450 küsimust ja selleks kulus kolm-neli tundi higistamist-vastamist. Mõtlesin, et kui see niisama käib ja midagi ei maksa, teen testi ära,? meenutab Licht.
Peale seda helistati Lichtile AGAst ning 46 kandideerija seast pakuti tööd just talle. ?Edu võib-olla oligi selles, et mul polnud vaja kandideerida, võtsin testi vabalt,? sõnab Licht. Ta peab seda oma karjääri pöördepunktiks.
Fjodor Berman, BLRT Grupp ASi juhatuse esimees:
Ärimehena tunnen Ott Lichti kui eetilistest põhimõtetest lähtuvat inimest. Ta teab, mis on aus konkurents. Teiste firmadega konkureerides ei lähe ta kunagi üle piiri, peab kinni headest äritavadest.
See on ka üks meeldiv iseloomujoon ja põhimõte tema juures. Peale tugeva juhi on Ott ka tehnilistes küsimustes asjatundja.
Tunnen Ott Lichti juba ammusest ajast. Ta on inimene, kellega on meeldiv suhelda ja kellega saab nii töö- kui muid asju arutada. Otile võib alati loota, ta ei vea kunagi alt.
Autor: Signe Kalberg
Hetkel kuum