Maksu- ja Tolliamet saatis eile sajale Eesti ettevõttele märgukirjad, milles viitab neis võimalikule ümbrikupalga maksmisele.
Maksuhaldur analüüsis äriühingute 2003. aastal deklareeritud mitmeid majandustegevuse näitajaid nagu väljamakseid töötajatele, käivet ja tasutud makse. Tegevusalade ja piirkondade järgi valminud analüüsi tulemusel saadud keskmisi näitajaid võrreldi iga maksukohustuslase poolt deklareeritud andmetega ning nii selgitati välja äriühingud, kelle vaadeldud näitajad erinesid oluliselt vastavatest piirkonna keskmistest, teatas maksuamet pressiteates.
Maksuhaldur juhib kirja adressaatide tähelepanu töötajatele tehtud väljamaksete madalale konkurentsivõimelisusele, mis võib viidata mitteametlike väljamaksete maksmisele ning palub üle kontrollida raamatupidamise- ja maksudega seonduvad andmed ning vajadusel teha vastavad parandused.
Samas teatas maksuhaldur kirja saanud ettevõtteile, et vastavalt maksukorralduse seadusele vabastatakse isik täielikult või osaliselt karistusest, kui ta enne konkreetses asjas revisjoni või maksuõigusrikkumise menetluse alustamist esitas maksuhaldurile kirjalikult andmed õigusrikkumise tulemusel tasumata jäänud maksusumma kohta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Märgukirjade saatmise puhul on tegemist esimese etapiga maksu- ja tolliameti algatatud teenindusliku kontrolli tegevussuunas. Maksuhalduri eesmärk on maksude tasumise õigsuse kontrollimise kõrval maksuseaduste rikkumise ennetamine ning selle asemel, et esimese meetmena ettevõtteid maksurevisjonide ja süüteomenetlustega koormata, antakse neile esmalt võimalus ise oma majandustegevus seadustega kooskõlla viia. Lisaks on maksuhalduri ülesanne muuhulgas ka seadusliku majandustegevuse kaitsmine vähendades ebatervet konkurentsi.
Kogutud andmed andsid maksuhaldurile kaks võimalust: kas alustada ettevõtteis lauskontrolle või mõjutada neid ise tegevus seadustega kooskõlla viia - maksuhaldur valis esmalt teise tee.
Esimesed 100 märgukirja edastati ehituse, hotellinduse ja toitlustuse ning mootorsõidukite müügi, hoolduse ja remondi valdkonnas tegutsevatele ettevõtteile. Lähinädalail on sarnaseid ennetuslikke kirju saadetamas veel mitmetes teistes valdkondades tegutsevatele äriühingutele.
Ehituse valdkonnas saavad kirja 50 ettevõtet üle Eesti, hotellinduse ja toitlustuse valdkonnas 25 ning mootorsõidukitega tegelevate ettevõtete seas samuti 25 äriühingut.
Valdav enamus kirja saajatest on on oma töötajaile maksnud miinimumpalka palka ja kui käesoleval aastal alampiir tõusis, siis läksid kõnealused ettevõtted muutusega täpselt kaasa. IV kvartal 2003.aastal oli statistikaameti andmetel Eesti keskmine brutopalk 7127 krooni, ehituses 7429 krooni, hotellinduses ja restoranides 4236 krooni.
Käesoleval aastal on sarnaseid kirju kokku saamas ligi 700 Eestis tegutsevat ettevõtet.
Maksukorralduse seadusest tulenevalt ei saa maksuhaldur nimetada konkreetsete kirjasaajate andmeid.