Uute riikide liitumine viib Euroopa Liidu praeguse jõukuse alla

Viimaste aastate makronäitajaid võrreldes ei ole 25 liikmega blokis keskmine majanduskasv oluliselt suurem, tööpuudus on laienenud liidus ELi praegusest 8 protsendist isegi protsendipunkti jagu kõrgem. Nii selgub Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat liitumise eel tehtud uuringust, kus 15 liikmega Euroopa Liitu on kõrvutatud 25 liikmega liidu ning samuti USA vastavate näitajatega.

Kõnekas on fakt, et uute liikmete lisandumisega kasvab ELi sisemajanduse kogutoodang vaid 5%, ehkki elanike arv kasvab 20% ? kokku 454 miljoni elanikuga turuks. Kõige rohkem on ELi keskmise sisemajanduse kogutoodanguni jõudmiseks pingutada Balti riikidel, millest Läti SKT elaniku kohta moodustab praegu vaid 35% ning Leedu ja Eesti näitajad vastavalt 39% ja 40%. Enam-vähem Eesti tasemel on ka suurim liituv riik Poola, mille SKT elaniku kohta on 41% ELi keskmisest.

Samas on Balti riigid laienenud liidus silmnähtavalt kiireima majanduskasvuga. Kui ELi keskmine SKT kasv oli 15 liikmega liidus mullu vaid 0,4% ning 25 liikmega liidus olnuks keskmine kasv 0,5%, siis Leedu majandus kasvas 8,8%, Läti ja Eesti kogutoodang aga tempos 7,3% ja 4,6%. Kõige aeglasema kasvuga olid ELi jõukaimad uued liikmed Malta ja Küpros, Kesk-Euroopa riikides jäi SKT kasv 3?4% vahele.

Kõrgeima tööpuudusega riigid on uutest liikmesriikidest Poola ja Slovakkia, ent negatiivselt hakkavad silma ka Balti riigid. Leedus oli tööpuudus selle aasta jaanuaris 11,7% ja Lätis vastavalt 10,5%, Eestis 9,5% tööealisest elanikkonnast. Balti riigid koos Slovakkiaga hakkavad laienenud liidus ka silma oma kõige odavama tööjõu poolest. Kui 15 liikmega Euroopa Liidus oli keskmine töötunni hind 2000. aastal 22,21 eurot ja laienenud liidus 19,09 eurot, siis Lätis on töölise keskmise tunnipalk vaid 2,42 eurot ja Leedus 2,71 eurot. Eestis on töötunni hind Eurostati andmeil 3,03 eurot ning Slovakkias 3,06 eurot. Suurimas uues riigis Poolas maksis töötund 4,48 eurot.

Alla läheb laienenud liidus ka töö tootlikkuse näitaja ning mõnevõrra pikeneb töönädal. Töönädala tundide arvu järgi töötavad kõige rohkem lätlased ? keskmiselt 43,6 tundi nädalas võrreldes praeguse ELi keskmise 38,7 tunniga.

Veidi kahaneb laienenud liidus kõrgharidusega elanike osakaal, väiksemaks jääb ka investeeringute hulk teadus- ja arendustegevusse osakaaluna SKTst. Kõige lähemal on laienenud liidu keskmisele 1,91 protsendile 2002. aasta näitajates Sloveenia 1,57 ja T?ehhi 1,30 protsendiga. Kõige vähem investeerivad Küpros ja Läti, viimane 0,44% SKTst.

Kõige enam mobiiltelefone 100 elaniku kohta on uutest liikmetest T?ehhis ? 84, mis on üle 25 liikmega liidu keskmise, 74 telefoni taseme. Arvutite või autode hulgalt ning internetiühenduste arvult 100 elaniku kohta jäävad uued ELi riigid mõne üksiku erandiga reeglina ELi keskmisele alla.

Kaubavahetuses ei näe Eurostat suuremat muutust peamistes ekspordiartiklites, milleks on autod, ravimid ja telekommunikatsiooniseadmed. Omavahelise kaubanduse osakaal kogukaubanduses on nii praeguses kui laienenud liidus 66 protsenti. Vahe ekspordi ja impordi vahel kasvab. Kui praeguses ELis ületas import ekspordi 2002. aastal 9,7 miljardi euro võrra, siis laienenud liidus olnuks defitsiit 39,1 miljardit. Suurim miinus tulnuks Poolalt, Ungarilt ja T?ehhilt.