Eesti Panga nõukogu arutas eile koos panga juhatuse ja spetsialistidega liitumist EMUga ja sellega seonduvat Euroopa ühisraha euro kasutuselevõttu.
Nõukogu ja juhatus leidsid, et Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga (EMU) liitumine ja ühisraha euro kasutuselevõtt sularahana on loogiline samm, mis järgneb Eesti ühinemisele Euroopa Liiduga ja liitumisele vahetuskursimehhanismiga ERM2, teatas Eesti Pank.
Ühisraha kasutuselevõtt Eestis saab toimuda vaid koostöös Euroopa Keskpanga, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesmaadega. Üleminek eurole toimub niipea kui Eesti majandus vastab Maastrichti kriteeriumitele. Rahapoliitika seisukohalt tähendab see üleminekut eurole esimesel võimalusel.
Eesti allkirjastas veidi vähem kui aasta tagasi (16. aprillil 2003) Euroopa Liiduga ühinemise lepingu. 14. septembril 2003 toimunud referendumil kiitis liitumise heaks ka Eesti rahvas. Liitumislepingu kohaselt ühinevad kõik uued Euroopa Liidu liikmesriigid, sealhulgas ka Eesti, EMUga ja võtavad kasutusele ühisraha euro. Eurole üleminek ei saa toimuda enne kui kaks aastat pärast vahetuskursimehhanismiga ERM2 ühinemist - seega kõige varem aastal 2006.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uute liikmesriikide eurole ülemineku võimalused sõltuvad nende riikide majanduslikust võimekusest ja - valmisolekust. Euroopa Keskpanga seisukoht on, et liituvate riikide erisusi arvestades ei saa pidada soovitavaks ühese lähenemise rakendamist kõikide riikide puhul. Euro kasutuselevõtt tähendab liitumist Euroopa ühise rahasüsteemiga, mis eeldab rahvusriikide majanduste tugevust, usaldusväärsust ja arenemisvõimet. Seega on eurole üleminekuks võimaluse andmine ennekõike tunnustus rahvusriigi majandusele ja rahasüsteemile.
Eesti praegune rahasüsteem põhineb valuutakomitee põhimõtetel, mis tähendab ühelt poolt Eesti krooni täielikku tagatust ja teiseks jäika seotust euroga. Samas on juba täna igal Eesti firmal ja üksikisikul võimalus hoida eurosid oma pangakontodel, tasuda eurodes arveid ja teha pangaülekandeid.
Eurole üleminek tagab soodsa investeerimiskliima säilimise, parandab Eesti konkurentsivõimet ning tugevdab eeldusi pikaajalise ja tasakaalustatud majanduskasvu jätkumiseks ning selle kaudu elatustaseme tõusuks.
Eesti Pank käsitab eurole üleminekut kui Eesti majandusarengu loomulikku etappi, mis suurendab meie majanduslikku stabiilsust ja riigi usaldusväärsust tervikuna. Eurole üleminek seob Eestit teiste Euroopa riikidega veelgi enam ja muudab Eesti majanduskeskkonna atraktiivsemaks. Pole kahtlust, et ühine rahasüsteem ja ühine majandusruum loob uusi võimalusi Eesti ettevõtetele ja eraisikutele.