Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tee teistele head, kuid tee seda hästi
eBay äriplaan kujunes välja aja jooksul. Kui me alustasime tegevust, eeldasime firmale hoopis teistsugust arengut. Esialgu kavatsesime eBayst teha ainult paljude erinevate internetifirmade haldusfirma. Üheks nendest ettevõtetest oli AuctionWeb, mis oli eraisikutele suunatud internetioksjon.
Internetifirmana tegevust alustada oli tollal väga raske ja me kartsime, et kõik läheb untsu. Seetõttu oli esimeses äriplaanis, mille ma kirjutasin siis, kui ettevõttes oli ainult kaks töötajat ? mina ja Pierre Omidyar ? kirjas, et AuctionWeb on ainult üks meie tegevusvaldkond. Teiseks ärisuunaks pidi olema meie oksjonitehnoloogia litsentseerimine teistele firmadele. Muuhulgas müüsimegi litsentsi ühele biotehnoloogiaseadmeid müüvale ettevõttele ja ühele noorele online-turismifirmale, mis soovis internetioksjonitel müüa hotellitubasid, lennukipileteid jne.
Me kartsime, et kohe avastab mõni gigant nagu Yahoo, AOL või Excite meie turuni?i, kopeerib kõik, mida me oleme välja mõelnud, ja ajab meid ärist välja. Alles 1997. aasta alguses, kui me olime turul tegutsenud poolteist aastat ja mõistnud, et meie äri kasvab ja keegi ei kopeeri meie tegemisi, saime aru, et meil on võimalus muuta internetioksjon iseseisvaks äritegevuseks. Seejärel nimetasime AuctionWebi ümber eBayks ja keskendusime sellele äritegevusele.
Loomulikult. eBay asutamisest saadik oleme igal võimalikul viisil rõhutanud, et ettevõte on edukas ainult siis, kui meid ümbritsev ühiskond on edukas. Üks asi, mille üle ma olen tõeliselt uhke, on see, et inimesed, kes ostsid ja müüsid eBay kaudu esemeid, parandasid sellega oma elujärge. Näiteks võimaldas see üksikemadel koju jääda ja teenida raha ning hoolitseda oma laste eest. Samuti aitas eBay puuetega inimestel oma eluga paremini toime tulla.
eBay tegevuse alguses müüdi ja osteti palju just kollektsionääridele suunatud esemeid. Paljudel juhtudel selgus, et nende esemete väärtuse hindamisel olid kõige suuremad eksperdid just vanemad inimesed, kes selle asemel, et istuda üksinda kodus ja kannatada suhtlemisvaeguse käes, said võimaluse jagada internetis oma teadmisi inimestega, kes seda kõrgelt hindasid.
Nii et algusest peale on eBay olnud rahaliselt edukas ettevõte ja samas ka heategevuslik organisatsioon. Teadmine, et koos ettevõtte kasvuga tuleb anda rohkem ühiskonnale tagasi, on olnud juba eBay geenides. Seetõttu oli loomulik, et varsti asutasime eBay Fondi, mis oli omal ajal unikaalne, sest see oli esimene fond, mis loodi enne aktsiate noteerimist börsil. Selle loomine võttis üsna palju aega, kuid pärast seda muutus ta kiiresti mudeliks, mida paljud teised ettevõtted on edukalt kopeerinud.
Minu jaoks saabus pöördepunkt kaks kuni kaks ja pool aastat pärast seda, kui eBay noteeriti börsil 1998. aastal. Ettevõte oli jõudnud punkti, kus ma tundsin, et meeskond saab ettevõtte juhtimisega ilma minuta hakkama. Kuna ma olin olnud ettevõttega seotud selle sünnist saadik, tundsin ma selle ajani, et tänu oma kogemustele või väärtushinnangutele sain ma anda ettevõttele midagi kasulikku ega tahtnud lahkuda. Kuid kui ma tundsin, et need väärtused olid end juhtkonnas kinnistanud (ja saanud aru, et ettevõtte juhtkond oli juba palju kogenum kui mina), et juhtkond oli saanud aru, kui tähtis on saavutada elanike ja ettevõtte sünergia, tundsin ma, et võin rahuliku südame lahkuda ja alustada oma unistuse teostamist.
Skolli Fondis kutsume me sotsiaalseid ettevõtjaid ühiskonna muudatuste elluviijateks. Nad on sotsiaalsfääri uuendajad ja teerajajad. Ma arvan, et sotsiaalse ja tavalise ettevõtja vahel on palju ühist. Mõlemad tegutsevad avalikkuse silma eest varjatult, mõeldes välja ja tõhustades uut lähenemist ja lahendusi.
Nagu tavalised ärimehed, on ka need inimesed väga keskendunud, motiveeritud ja väga-väga meelekindlad oma nägemuse teostamisel. Kõige suurem erinevus on siiski see, et kui tavalised ärimehed lähtuvad probleemi lahendamisel ainult majanduslikust aspektist, on sotsiaalsetel ettevõtjatel tavaliselt oma nägemus sellest, mida nad tahavad sotsiaalsfääris saavutada. Ehk teisisõnu, nad ei tegutse ainult materiaalse või rahalise kasu nimel.
Ma ei defineeriks sotsiaalset ettevõtlust siinkohal täpsemalt, kuid ma olen kindlalt veendunud, et tegemist on liikumisega, mis areneb edasi väga kiiresti. Sotsiaalne ettevõtlus kui idee on olnud olemas juba väga pikka aega, kuid suurim murrang on toimunud just viimasel kümnendil ja see on toonud sotsiaalsesse ettevõtlusesse suure hulga inimesi. See on väga tähtis. Seni on ühiskonna probleemide lahendajana nähtud põhiliselt avalikku või erasektorit ning tehnoloogiat ja selle arendamist. Kuid paljud inimesed mõistavad ja annavad aru, et maailma sotsiaalsed hädad ei kao ära iseenesest ja et traditsioonilised lähenemised ei toimi. Sotsiaalsed ettevõtjad mõistavad seda ja pühendavad oma aega ja annet sotsiaalsete hädade lahendamisele. Ma arvan, et nende edukus otsustab, kui hästi me oleme suutelised liigina arenema järgmisel sajandil.
Ma kuulun kindlalt nende hulka, kes usuvad, et me oleme massilise liikumise alguses. Minu arvates on meie suurim tulevikulootus see pühendunud inimeste rühm, kelle eesmärgiks on lahendada paljud sotsiaalsed probleemid ja hädad. Arvan, et siin on kohane tõmmata paralleel 100 aasta tagusesse aega, kui erasektor hakkas arenema. Ka tollel ajal toimus aktiivne tegevus, kuid mitte keegi ei uurinud lähemalt selle aluseid. Umbes sellel ajal hakkasid ka ärikoolid ja õppeasutused huvituma sellest valdkonnast.
Vaadake uurimistööd, mida on teinud Bill Drayton, juhtiv sotsiaalne ettevõtja, kes asutas firma nimega Ashoka. Ta on teinud mõningaid uuringuid ja tundub, et mittetulunduslik maailm on olnud kõige kiiremini kasvav tööandja. Näiteks USAs on mittetulundusorganisatsioonide arv kahekordistunud viimase kümne aastaga 500 tuhandest ühe miljonini. Isegi arenguriikides, näiteks Brasiilias, on mittetulundusorganisatsioonide arv kasvanud ühelt tuhandelt 20 aastaga ühe miljonini. Kasv on olnud tohutu ja ma usun, et inimesed on hakanud seda märkama. Ma tõesti ei usu, et see on moeasi.
On näiteid suurtest sotsiaalsetest ettevõtjatest, kes on lähtunud reaalsest olukorrast ja kes ei ole oma efektiivsuse suurendamiseks töötanud välja tööriistu ega teadmiste struktuure. Kuid ma ütleks, et neid on suhteliselt vähe. Paljud edukad sotsiaalsed ettevõtjad, kellega ma olen oma reisidel kohtunud, on teinud vähemalt uurimistööd, mis on aidanud neil hiljem edu saavutada. Saidi ärikooli programm on minu arvates esimene programm, mis on tõeliselt suunatud nendele inimestele ja nende missioonile elus ning mille eesmärgiks on anda tööriistad edasiseks tegevuseks.
Me lähenemine sellistele arengukavadele on suhteliselt analüütiline. Me vaatleme põhiliselt järgmist nelja omadust: esiteks, kui suure väärtusega ideega on tegemist? Kui innovatiivne see on? Kui suure läbilöögiga on tegemist? Kas see aitab kaasa tuua süsteemset muutust?
Teiseks, üldiselt me ei rahasta sotsiaalseid ettevõtteid nende algetapis, vaid ootame, et sotsiaalne ettevõte oleks juba näidanud praktikas, et neil on jätkusuutlik programm, mis on suunatud süsteemse muudatuse saavutamisele.
Kolmandaks, suutlikkus. Selleks et midagi toimuks, on vaja üksikisikuid, kuid mitte midagi ei kesta ilma institutsioonideta. Me uurime, kuidas sotsiaalsed ettevõtjad suurendavad oma suutlikkust, et arendada innovatsiooni. Kuna innovatsioon ilma baasressurssideta, õigete inimesteta jne ei saavutaks samu tulemusi.
Neljas omadus on ausus, mis tähendab, et ?sotsiaalse ettevõtja? näol peab olema tegemist ausa ettevõtjaga, kes on suuteline täitma oma lubadusi, kes on absoluutselt pühendunud ja kellel on uskumuse jõud ja kes teavad, kuidas mobiliseerida inimesi ja kutsuda neid üles endaga ühinema.
Seega me kasutame ühelt poolt 100 punkti skaalat ja kaalume erinevaid kriteeriume. Teiselt poolt kasutame me nn kõlakatset, millega me kontrollime, kas lubadused kõlavad ausalt. Peaaegu iga projekti puhul on selge, kas isik on sotsiaalne ettevõtja või tõhus mittetulundusjuht, kuid mitte sotsiaalne ettevõtja. Viimast eristab see, et ta tahab saavutada väga selget mõõdetavat mõju. q
Juhtimine avaldab intervjuusid maailmas tunnustatud juhtimisgurudega igas numbris. Intervjuud vahendab KnowledgeCurve.
Autor: Des Dearlove