Eesti töötajad võivad ELis osutada teenuseid

Seoses Euroopa Liitu minekuga on palju räägitud tööjõu vaba liikumise piirangutest ja üleminekuperioodist. Tunduvalt vähem on ajakirjanduses juttu olnud teenuste vabast liikumisest, mis rakendub tõepoolest hetkest, mil me üle ELi lävepaku astume. Teenuste osas on üleminekuperioodi kehtestanud vaid Saksamaa ja Austria.

Eesti ettevõtete jaoks tähendab see võimalust oma töötajatega ELi riikides tööd teha, kui õnnestub selline leping sõlmida. Seejuures saab ettevõte lähetada ainult oma töötajaid, lähetus saab kesta kuni 12 kuud, samuti peab ettevõte sel alal ka Eestis tegutsema. Seni on ELis sel viisil enim rakendust leidnud ehitustöölised. Teisalt võimaldab teenuste vaba liikumine lisaks töötajate lähetamisele tuua töötajaid ka sisse harudesse, kus tööjõudu napib.

Sotsiaalse dumpingu ärahoidmiseks on ELis kokku lepitud, et ka teenuste vaba liikumise puhul tuleb lähtuda õiglasest konkurentsist. On kehtestatud sellekohane direktiivgi, mille rakendamise eest liikmesriigid hea seisma peavad. Nüüd harmoneeris ka Eesti selle direktiivi ? Riigikogu võttis vastu Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse.

Mida liikmesriigid reguleerivad? Nagu rahvusvahelises eraõiguses tavaks, on lepingupooltel võimalik valida, millise riigi õigust rakendatakse. Ses kontekstis kohaldatakse lähetatud töötajatele reeglina tema koduriigi tööseadusi ja sotsiaalkindlustust. Ebavõrdsuse ärahoidmiseks tuleb aga arvestada ka selle riigi tingimusi, kuhu ollakse lähetatud. Regulatsiooni eesmärk on kaitsta töötajat ja tagada, et teda koheldakse põhitingimuste osas samamoodi nagu kohalikku samaväärsel ametikohal olevat töötajat.

ELi direktiivi (96/71/EÜ) alusel reguleerib iga liikmesriik ise teenuste osutamise raames sellesse riiki tööle tulevate töötajate garantiisid. Seega peaks ettevõte endale eelnevalt selgeks tegema, kuidas riigis, kuhu ta oma töötajaid lähetab, asju korraldada, mida arvesse võtta. Nt tuleb mõnes riigis arvestada ka kollektiivlepingutega, mis on kuulutatud kõigile mingis valdkonnas, harus või piirkonnas kohaldatavateks. Olukorra tundmine hoiab ära seaduserikkumised, sest mõnel pool nõutakse eelnevat registreerimist sealses tööinspektsioonis. Oluline on teada, et sarnaselt liikmesriikide töötajaile tuleb kohelda ka kolmandatest riikidest tulnud töötajaid. Seda tuleks Eesti ettevõtjal arvesse võtta, kui on plaan näiteks Ukrainast odavamat tööjõudu sisse tuua.

Üha suurem arv ettevõtjaid lähetab teenuste vaba liikumise raames oma töötajaid ajutiselt teise riiki tööle. Enim lähetatakse töötajaid Prantsusmaale ja Saksamaale. Kõige rohkem lähetab oma töötajaid aga Portugal, kellele järgnevad lähetatud töötajate arvu poolest Kreeka, Hispaania ja Itaalia.

Kui tööjõu vaba liikumise raames mujale siirdujate puhul tajume ohtu, et neist saavad mõne teise riigi elanikud ja maksumaksjad, siis teenuste vaba liikumise raames Eestist lähetatud töötajad jäävad meie töötajateks ja maksumaksjateks ning tulevad siia tagasi.

Autor: Piret Lilleväli