Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soome sõltuvus Nokiast väheneb
2000. a oli Nokia osakaal Soome SKTs 1,6%, tuleval aastal kahaneb see 0,2 protsendile.
Mida rohkem firma oma tootmist mujale kolib, seda suurem oht tekib, et majanduskasvu kiirendamise asemel hakkab ta seda hoopis aeglustama, ütleb Soome majandusuuringute keskuse ETLA teadur Pasi Sorjonen. Põhjenduseks toob ta asjaolu, et mobiiltelefonide tootmine Soomes enam ei kasva, nagu ka kogu elektroonikatööstus ei saavuta enam varasemate aastate kasvutempot.
Samale järeldusele jõudis oma analüüsis Aktia pank. Panga peaökonomisti Timo Turväineni hinnangul võis Nokia mõju eelmise aasta SKT arengule olla koguni miinusmärgiga. Ta paigutab selle vahemikku -0,5 kuni +0,5 protsenti.
Veel mõni aasta tagasi pidasid paljud ökonomistid Soome majandust Nokiast liiga sõltuvaks. Kuid IT-sektori kriis 2000. aastate algul ning maailmamajanduse objektiivsed arengutendentsid on seda seost oluliselt korrigeerinud. Nagu enamik IT-firmasid, oli Nokia sunnitud uue aastatuhande algul koondama tuhandeid inimesi ja kolima tootmist kulude vähendamiseks ning uutele perspektiivikatele turgudele lähemale nihkumiseks mujale. Samuti tellib ta alltöövõtutöid järjest rohkem teistest riikidest. Kõige selle mõjul kahanes Nokia eksport Soomest ühe aastaga 30 miljardi krooni võrra, kuid samal ajal kasvasid investeeringud mobiiltelefonide tootmise laiendamisse Hiinas samas suurusjärgus.
Kogu Nokia personalist töötab Soomes 43%, neist pooled on seotud teadus- ja arendustööga. Kuid sellegi osa väheneb, olles langenud 65 protsendile. Uueks arengutendentsiks on seegi, et Nokial ei ole enam kasulik esitada patentide esmataotlusi Soomes, vaid neis riikides, kus on suurimad turud ja konkurentidel suur tootmine. Sel põhjusel esitas firma eelmisel aastal 1200 patenditaotlusest ainult 177 Soomes, ülejäänud aga USAs.
Nokia peadirektor Jorma Ollila on mitmes viimase aja avalikus sõnavõtus mõista andnud, et Nokia peakontori ja tootearenduse püsimine Soomes pole sugugi endastmõistetavad. Tema sõnul tuleb Soomel selles osas konkureerida kõigi teiste riikidega, eelkõige rõhutab ta ettevõtte tulumaksu ja üksikisiku kõrgeima tulumaksumäära alandamise vajadust.
?Juhul kui maksupoliitikas vajalikku muudatust lähiaastail ei tule, on meil järjest raskem Soomes töökohti säilitada ning välismaalt hädavajalikku tipptasemel tööjõudu sisse tuua, mida kodumaal enam ei jätku,? ütles ta.
Eelmisel nädalal Nokia aktsionäride aastakoosolekul kõnelnud Ollila ütles, et firma kavatseb suurendada investeeringuid tootearendusse ja eriti multimeediatelefonide ja arvutifunktsioonidega telefonide loomisse ning osta sel otstarbel ka vajalikke väiksemaid firmasid. Kuid needki ei pruugi olla Soome, vaid välisfirmad.