Aseaine elektriküttele on säästlik ahjuga kütmine

Nõukogude aja lõpul perspektiivseimaks peetud elekterküte on nüüdseks kõige kallim soojusenergialiik. Ka Eesti Energia tunnistab, et elektri hind tõuseb tulevikus enim elekterküttega eramutes, hinnanguliselt keskmiselt umbes 2800 krooni aastas. Seega neil, kes on langenud varasema (des)informatsiooni ohvriks, tuleb säästueelarve edukaks rakendamiseks tarvitusele võtta mingid teised kütteliigid.

Erinevate energiakandjate hinna muutumine, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt paneb paljud kõhedust tundma. Küsimustest kõlab selgemalt üks: mis oleks õige, optimaalne ja hea?

Ühest vastust ei ole. Võib öelda, et sama palju, kui on inimesi, on ka arvamusi. Ja kõigil on üldjuhul õigus, sest igaühel on oma kogemus.

Üks näide veebireklaamist. Reklaam lubab, et õhusoojuspump võimaldab küttearveid märkimisväärselt vähendada, tootes iga elektrikilovati kohta 1,5 kuni 3 kilovatti soojusenergiat. Seadme tasuvusaeg jääb keskmiselt 3?4 aasta piiresse. Soojusenergiat saab väljast ammutada ka kuni ?15 °C pakasega, kuid kõige efektiivsem on soojuspump välistemperatuuril ?10 °C kuni +10 C°, seega sügis- ja kevadperioodil ning enamiku talvest.

Suvel palavate ilmadega töötab soojuspump ka kliimaseadmena, jahutades ruumi siseõhku. Reklaamis kinnitatakse, et paigaldusele kulub kuni üks päev, ümber ehitada pole midagi vaja. Soojuspumba eluiga on 10?15 aastat, mille järel tuleb võib-olla välja vahetada kompressor. Reklaam annab teada, et korralist hooldust soojuspump ei vaja.

Samas on minu enda aastane voolutarve on küündinud 25 000 kilovatini. Lasin kuu aega tagasi paigutada elamusse umbes viiekilovatisel invertertehnoloogial põhineva õhusoojuspumba.

Arvutused näitavad, et seade peaks aastas andma elektrisäästu üle 10 000 krooni. Seadme hind algab 25 000 kroonist ja võib küündida 175 000 kroonini. Samas langeb seadme efektiivsus oluliselt, kui välistemperatuur on alla ?10 °C.

Hinna poolest järgnevad elekterküttele puidugraanulitest, kaugküttest, turba- ja saepurubriketist, gaasiküttest, halupuudest ning kivisöest saadav soojusenergia. Arvestades juurde kütmiseks vajalikele seadmetele, nagu katlad, ahjud, pumbad, torustik, tehtavad investeeringud, kujuneb meie tingimustes rahaliselt optimaalseks traditsiooniline halupuudega ahiküte.

Ahikütte puhul maksimaalse tulemuse saavutamiseks peab hoone olema korralikult soojustatud, kuid ühtlasi peab hoones olema toimiv ventilatsioon. Vastasel juhul hakkab korsten ahju põlemisõhuga varustama, tekib soovitule vastupidine tõmme ja ahi ajab suitsu sisse. Ka õigesti ehitatud ventileerimissüsteemi pealt saab kokkuhoidu.

Pottsepp Rainis Kägo sõnul on parim ikkagi ahiküte, mille tarvis liigub turul palju erinevaid kaminaid, tüüpahjusid, bullerjane jm.

?Maja põhikütteks metallkonstruktsiooniga küttekehad või -kolded mõeldud ei ole, sest ei akumuleeri sooja. Neile on üritatud soemüüre külge ehitada, kuid hõõgsüsteemidel põhinev põlemistemperatuur on neis kolletes väga madal. Lisaks ummistuvad need seadmed väga ruttu, sest pigi ja tahm ei põle ära, ning neid peab hooaja jooksul palju kordi puhastama. Lõpptulemus ei ole kiita,? lausus Kägo.

Metallkonstruktsiooniga küttekehale ei sobi Kägo kinnitusel ka kivikorsten, sest küttekolle ei suuda korstnat piisavalt soojaks kütta, mistõttu korstna sisepinnale tekib kondensaadi ja tahma koosmõjul lagundavate omadustega pigi.

Samal põhjusel ei sobi kivikorstnad gaasikateldele jt kõrge kasuteguriga keskküttekateldele. Vaja on eelsoojendatud metallist moodulkorstnaid või fibo-moodulkorstnaid. Kivikorstnasse saab paigaldada roostevaba toru, kui lõõri ristlõige seda võimaldab.

Ruumi kiire kütmise seisukohast on metallkolded efektiivsed. Mõni minut pärast tule läitmist hakkavad nad sooja õhkama. Ühesõnaga ? nad on mõeldud lisakütteallikaks, lisaks põhiküttele.

Tähele tasub panna, et kõik, mis on kirjas selliste küttekollete tehnilises passis, ei vasta tõele ? nii palju kilovatte, kui seal kirjas, neist kunagi kätte ei saa.

?Kokkuvõtvalt jääb ahiküte alati kõige odavamaks kütteliigiks. Madalaim on seejuures nii ahju kui ka kütte hind ning õigesti ehitatud ahjule võib garantiiks anda 30?40 aastat,? lausus pottsepp Kägo.

Ideaalseid küttevariante pole, kuid spetsialistide hinnangul võib parimaks pidada segavarianti ? öine elekterküte koos ahiküttega.

Elamu-korteri soojus sõltub muudestki asjaoludest: projektist, soojustatusest, ventilatsioonist, ehituskvaliteedist ja kasutaja varasematest kütmiskogemustest.

Tööstuslikult toodetud ahjud on peamiselt Soome päritolu. Meie oludes võib neist praktilisteks pidada voolukivist ahjusid, nagu Nunnauuni ja Tulikivi. Siiski ei vasta küttevõimsus enamasti sellele, mis passis kirjas. Kui on lubatud, et ahi kütab soojaks 100ruutmeetrise pinna, siis tegelikult tuleks arvestada 60?70 ruutmeetriga. Ka hind on neil kõrge. Lastes kohapeal kohalikest materjalidest ehitada, on võimalik sama raha eest vähemalt kaks ahju saada.

Veel saab valida Tiileri ahjude seast. Need on samuti kiviahjud, tehases komplekteeritud ning üsna kallid ? analoogi saaks lasta meistril teha 40 protsenti odavamalt.

Lõpetuseks kohalike meistrite kätetööst. Suhteliselt uus on teadmine, et traditsioonilist kiviahju on võimalik katta keraamiliste plaatidega või krohvida. Glasuurpottidest ahjusid tehakse tänapäeval suhteliselt vähe ? hind kujuneb kõrgeks ja töö aeganõudvaks.

Ahikütte miinuseks tuleb pidada pidevat seotust sellega ? kütmise ajal peab hoones viibima ja sellega aktiivselt tegelema. Seepärast ei ole suurt maja pelgalt ahiküttele mõtet sättida. 100?150ruutmeetrine maja on võimalik ühe-kahe ahjuga soojaks kütta..

Autor: Tõnis Möldre