Helendav vuugivahe reedab soojakadu

Mustamäel saab kahetoalise korteri omanikuks keskmiselt 550 000 krooniga. Otsaseinas paikneva korteri ostjail tasub tähele panna asjaolu, kas sein on saanud lisasoojustuse: Tammsaare tee 99 korterelamu lisasoojustuseta otsaseina paneelide vuugivahed helendavad infrapunakaameraga tehtud pildil ? siit tungib soe õue. Välisõhu temperatuuri +2,5 kraadi juures on fassaadi keskmine temperatuur +5 kraadi ? järelikult oleks otstarbekas midagi ette võtta. Eriti suured on soojakaod vuukidest, kus temperatuur on +7,1 kraadi.

Vilde tee 61 maja otsasein on soojustatud ja seepärast paneelide vahel soojakadusid ei ole. Kui õues on +4 kraadi, siis fassaadi temperatuur on keskmiselt +5 kraadi ? seda võib lugeda tõesti heaks tulemuseks.

Kalamajas aadressil Kungla 3 maksab 20 m2 siseviimistluseta korter 185 000 krooni. Maja pole veel renoveeritud ja kaamera näitab, et välisõhu temperatuur on +4 kraadi ja välisseina pinna temperatuur üle +10 kraadi. See viitab otseselt täiendava soojustamise vajadusele.

Neile, kel soov soetada 4 400 000 krooni maksev 137 m2 suurune korter aadressile Poska 43, võib rahustuseks öelda: see maja on küll korralikult soojustatud. Puithoone on renoveeritud ning välisõhutemperatuuri +5,5 kraadi juures on välisseinte temperatuurid +7 kraadi ümbruses, mida võib lugeda heaks tulemuseks. Suuri soojakadusid ei ole akende ümbruses ega ka seintel.

Maja renoveerimisel või uue ehitamisel ei pea soojakadude täpse koha kindlaks tegemiseks enam majaseina lahti võtma ? võimaluseks on infrapunakaamera, millega saab mõõta seinapinna temperatuuri.

?Kui mõõdame väljast maja seinapinna temperatuuri ja see on suurtes pindades välisõhust oluliselt kõrgema temperatuuriga, siis on põhjust hakata täpsemalt uurima kogu seinakonstruktsiooni, st kui palju ja millist soojustus on paigaldatud ning lahendusi olukorra võimalikuks parandamiseks,? räägib OÜ CMC Baltic projektiinsener Indrek Sandberg.

?Samas leitakse ka üksikute soojakadude kohad. Võib juhtuda, et soojustusvill pole korralikult paigaldatud, villaplaatidel on vahed vahel või on soojustus sootuks ära vajunud. Sel juhul võib soojakao koht olla isegi keset seina. Kui täpne koht teada, saab just seda parandada.? Soojakadusid on võimalik tuvastada ka hoone seest. Selleks leitakse madalama temperatuuriga kohad, kust külm tuppa tungib.

Sandbergi sõnul kasutatakse infrapunakaamerat ka uute majade ehitamisel. Aparaat aitab teostada ehitusaegset ja garantiiperioodi järelevalvet.

?Uusi maju tasub kontrollida esimesel ehitusjärgsel talvel, siis läheb vigade parandamine garantii alla,? selgitab Sandberg. ?Infrapunakaamerast on kasu ka elektri-, kütte-, ventilatsiooni- ja muude tööde järelevalvel, et leida näiteks ülekoormatud kaableid ja ummistuskohti radiaatoritorudes.?

Kaameraga töötamise miinimumhind on 2000 krooni: ?Kui probleeme pole, on tulemus teada paari tunniga, hoonete juures, kus on palju erinevaid lekkekohti, läheb siiski kauem aega ja töö maksumus on suurem,? nendib Sandberg.