Uudised
30. märts 2004 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Raudbetoon võidukäigul

Betoon on materjal, millest Eestis täpselt sada aastat tagasi ehitati tollal maailma pikim raudbetoonsild (Kasari sild, 308 meetrit) ning 1917. aastal püstitati Tallinnas tolle aja Euroopa suurim raudbetoonehitis ? vesilennukite angaar.

Betoon on seega sajandivanune materjal ning insenerimõtte ühitamise meistriteos. Kuhu on aga betoonitööstus suundumas täna, kui aastakümnetepikkuse halvakvaliteedilise massehituse perioodi võib lõppenuks lugeda?

Ehitusmaterjalitööstus tervikuna on 1990. aastate madalseisust üle saanud ning Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu (EETL) andmetel võib järgnevatel aastatel prognoosida kuni 10% iga-aastast kasvu.

Sealjuures on Eesti tsemenditarbimine jõudnud 2003. aastal 275 kilogrammini (2002. aastal 239 kg) inimese kohta, ületades näiteks Lätit, Leedut ja Rootsit. Euroopa Liidu keskmine 460 kg tsemenditarbimine näitab aga piisava arenguruumi olemasolu. Ka betoonelementide ja kaubabetooni turul prognoosivad tootjad lähiaastatel kasvutrendi.

Samas tõdetakse, et võrreldes näiteks Soomega, kus arhitektuuris võib leida vähemalt 30 erinevat betooni töötluse, viimistluse, faktuuri ning värvuse lahendust, oleme Eestis kõigi nende võimaluste ärakasutamises pigem veel vaeslapse osas.

Sealjuures on kodumaise betoonitööstuse tehnoloogiline areng ning kaasatud oskusteave sellisel tasemel, mis võimaldab tellijaile pakkuda betoontoodete alal kõige mitmekesisemaid lahendusi.

?Üheks eesmärgiks betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutusvõimaluste tutvustamisel ja väärtustamisel oligi 12. veebruaril EETLi juures Eesti Betooniühingu asutamine,? ütles EETLi tegevdirektor Enno Rebane.

Ta lisas, et betooniühingu käibeosa Eestis on umbes 3 miljardit krooni ja see annab tööd ligikaudu 2500 inimesele.

Betooni ja betoontoodete innovatiivsete võimaluste tutvustamist laiemale tarbijaskonnale peab ühe eesmärgina silmas ka ühingu juhatuse esimees Toomas Vainola, ASi Rudus Eesti juhatuse esimees.

?Tahame jätkata senisest veelgi informatiivsemalt oma betoonipäevade traditsiooni koos aasta betoonehitise konkursiga, mis selle aasta 19. märtsil toimus juba neljandat korda,? ütles Vainola.

Kuigi Toomas Vainola pidas praegust betoonitoodangu mahtu 0,5?0,6 m3 elaniku kohta arvestatavaks tulemuseks, nägi ta tööstuse võimalusi silmas pidades küllaldasi arenguperspektiive. ?Eks kindlasti oleneb palju ka tellija rahalistest võimalustest, kuid tootearenduse kaudu suudame me olla piisavalt paindlikud, et nende soovidega kaasa käia,? nentis Vainola.

Et betoonivaldkonna inimesed ühingu võimalusi selles osas hinnata oskavad, näitab uute liitumistaotluste laekumine. ?Tänaseks on meil juba 45 liiget ja taotlusi lisandub veelgi,? kommenteeris Vainola asutamisjärgset perioodi.

Kuigi betooniühing liidab nii tootjaid, projekteerijaid, ehitajaid kui ka teadlasi, võib vastavas tootearenduspoliitikas ette aimata veelgi laiapõhjalisemat arengut. Nimelt on seni avalikkuse tähelepanust suuresti kõrvale jäänud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi rakendusdisaini töögrupi ettepanekud jõudmas reaalse väljundini.

Nagu ütles teema sisekoordinaatorina tegelenud ministeeriumi majanduspoliitikatalituse peaspetsialist Silver Tammik, on uudse organisatsiooni ? Disainiinfo Keskuse ? loomine jõudnud lõpusirgele.

3. märtsil vaatas ministeeriumi ekspertgrupp koos projektijuhi Ilona Gurjanovaga üle keskuse kontseptsiooni ja äriplaani.

?Keskuse finantseerimisel orienteerume praegu nii riigi kui ka Euroopa Liidu rahastamisvõimalustele koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega. Käsitletud on ka ettevõtjate, kõrgkoolide jm organisatsioonide kaasamist,? ütles Gurjanova. Vastavalt töögrupi ettepanekutele peab Disainiinfo Keskusest saama rakendusüksus, mis korraldab tööstusdisaini riiklike toetusmeetmete elluviimist.

?Eelkõige süstematiseeritud teave tootedisainist ja -arendusest kõigile huvigruppidele nii infomaterjalide, koolituste ja seminaride ning disainiauditite näol, kusjuures tootedisaini rakendusvõimalused betoonitööstuses võiksid disaineritele vägagi huvipakkuvad olla,? vastas Gurjanova küsimusele betooniühingu võimalikest kokkupuutekohtadest Disainiinfo Keskusega.

?Kahjuks seni otsekontaktid betoonitööstusega puuduvad, oleksime ideaalvariandis valmis nende vajadusi arvestama juba otseselt oma õppeprogrammides.

?Kuigi meie praegused teadmised betoonitootjate tehnoloogilistest võimalustest on ebapiisavad, oleme otsekontaktidest igal juhul äärmiselt huvitatud,? nentis Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini osakonna juhataja Arvo Pärenson.

Tootjaile orienteeritud seminarid ja muud otsekontaktide baasil arendatavad projektid ongi Arvo Pärensoni sõnul need eesmärgid, mida peaks hakkama ellu viima vastne arenduskeskus.

Sünergilised võimalused saavutada eesmärgid, mis Eesti Betooniühing püstitas oma korporatiivse identiteedi loomiseks, on eeltoodu põhjal tunduvalt avaramad, kui arvata võib.

Kõik intervjueeritud organisatsioonid nägid ühiseid arengu- ja arendusvõimalusi äärmiselt positiivses valguses, omades sealjuures kaduvväikest informatsiooni üksteise olemasolust.

Autor: Rain Oks