Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestile ei saa ELis kehtida Venemaa topelttollid
?Tingimused on samad nii Iirimaale kui Saksamaale ja sama kehtib kümne uue liituva riigi kohta,? kinnitas eile Tallinnas Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Pascal Lamy.
?Kaubanduspoliitika on sada protsenti Euroopa Komisjoni pädevuses,? ütles Lamy. See tähendab, et erinevalt maksupoliitikast, kus iga riik määrab oma maksud ise, sõlmib EL kaubanduslepinguid kõigi oma liikmete nimel. Nii hakkab Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid reguleeriva partnerlus- ja koostöö leppe kaubanduse osa kehtima ka kõigile uutele liikmesriikidele.
?See printsiip ei ole läbirääkimiste teema,? ütles Lamy, ehkki kõnelused Venemaaga lepingu laienemise üle käivad. ?Paari nädala tagune rajuilm on aga üle ning mõlemad osapooled on saanud vihmavarju koju jätta,? ütles Lamy, keeldudes sanktsioonide teemal spekuleerimast. ?90% küsimustest on lahendatud, nüüd keskendume ülejäänud kümnele,? ütles Lamy. Viimaste hulgas on Kaliningradiga seotud transiidiküsimused, terasetollid ja sanitaarnõuded. Lamy on veendunud, et needki saavad 1. maiks lahenduse.
Kaubandusvoliniku sõnul ei taha EL oma naabriga riidu kiskuda. Pigem loodab Brüssel kasu lõigata uute liituvate riikide Venemaa tundmisest, et kasutada seda kaubavahetuse elavdamiseks Venemaaga.
Aastal 2002. oli Venemaa ELi suuruselt viies kaubanduspartner.