Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Res Publica: reklaami sõnastus sai tõesti ekslik
?Inimestega on selline lugu, et reklaami sõnastus sai tõesti ekslik,? vastas Männik küsimusele, kas mõni Res Publica tipppoliitikutest on valmis kommenteerima, miks 50 korruptsiooni löögirühma reklaam rahvale välja käidi, kui inimesi napib ja raha korruptsiooniuurimiseks tänavu ette nähtud ei ole. ?Ei moodustata mitte 50 eri rühma, vaid vähemalt 50 spetsialiseerunud ametnikust moodustub n-ö võrgustik, kes korruptsiooni uurimisega tegeleb. Nii et inimesi ei napi, nagu tänaseks päevaks on selgunud, kaasatud ametnike hulk võib hoopis suurem olla. Mis puutub rahasse, siis eraldi lisaraha ette ei ole nähtud, kuna korruptsiooni uurimine on ametnike töö, kes juba saavad riigilt palka,? selgitas Männik.
Res Publica teatas reedel suurtes päevalehtedes ilmutatud reklaamis, et moodustab vastavad löögiüksused ja korruptsiooni vastu hakatakse ka muul moel võitlema, näiteks infotelefonide abil.
Tänavu valitsus korruptsiooni uurimisele raha ei kuluta, kuna paljastamine on niigi uurijate ja prokuröride töökohustus.
Kokku hakkab üle Eesti korruptsiooni paljastama kuni 75 uurijat ja -prokuröri, kes spetsialiseeruvad korruptsioonile ja ametialastele kuritegudele.
Praegu pole vihjetelefon tööle hakanud, kuid tõenäoliselt tuleb see politseisse. Korruptsioonitelefonile oodatakse kõiki vihjeid, isegi kui mõni poliitik või ametnik võtab vastu pastapliiatsi, nokkmütsi, lilled, raamatu, veini- või konjakipudeli. Kaevata võib nii ametnike, nende abikaasade, laste, vanemate, sõprade kui kunagiste kursusekaaslaste peale.
?Vihjete ulatuse ja isikute kohta ei saa seada piiranguid, sest nende seadmisel kaob ju vihjamise mõte ära,? selgitas prokuratuuri avalike suhete osakonna juht Kristiina Herodes.