Laseme töötuskindlustuse maksu poole peale

Aprilli lõpul arutab töötukassa nõukogu töötuskindlustusmakse alandamist 30?40 protsendi võrra.

Äripäev kordab oma juulis 2003 välja öeldud ettepanekut alandada töötuskindlustuse maksu määra poole võrra: töötajale 0,5 ning tööandjale 0,25 protsendile brutopalgalt.

Arvame endiselt, et töötukassasse on kogunenud liiga suur hulk raha, mis on Eesti majandusest ära korjatud. Aasta lõpuks oodatakse töötukassa jäägi kasvamist 1,3 mld kroonini. See raha elavdaks ringluses olles majandust, nüüd aga seisab see peamiselt deposiitides.

Möödunud juulis sel teemal juhtkirja kirjutades ning maksete julget kahandamist soovitades ei olnud toimetusel tegelikult suurt lootust maksemäära alandamise suhtes. ?Töötukassa ei näe maksemäära alandamise, vaid ainult suurendamise võimalust,? nentisime oma 7. juulil ilmunud juhtkirjas. Töötukassa nõukogu väitis siis järjekindlalt, et kuna pikaajalisi ennustusi majandusolukorra kohta teha ei saa, tuleb koguda pigem natuke rohkem kui vähem. Nüüd on lootus maksemäära alandamiseks suurem, sest rahapott on hakanud üle ajama nagu Tuhala Nõiakaev kevaditi. Kuigi väljamaksete arv on suurenenud ja suhteline vahe laekumiste ja väljamaksete vahel on kahanenud, kasvab ülejääk absoluutkroonides pidevalt. Eesti on liitub ELiga (mäletatavasti pidas töötukassa aasta eest oluliseks referendumi tulemus ära oodata) ning Eesti majandusele ennustatakse jätkuvat tõusu.

Ka töötukassa nõukogu liikmed kalduvad nüüd rohkem maksumäära alandamise poole. Tööandjate keskliidu juhatuse liige Tarmo Kriis märgib, et muud üle ei jää, sest pole mõtet raha reservi korjata. Töövõtjate esindus, Teenistujate ja Ametiliitude Keskorganisatsioon oli maksete alandamise poolt juba oktoobris, kui teemat arutati.

Vastuargument maksumäära alandamisele on tõsiasi, et maksumäära samaks jätmine on lihtsam. Oktoobris, kui töötukassa nõukogu tegi valitsusele niisuguse ettepaneku, hoolimata suurest ülejäägist, rõhutasid lihtsust paljud töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmed. Töötukassa nõukogu esimees Riivo Sinijärv ütles siis Äripäevale, et maksumäär peaks olema niisugune, et seda igal aastal ei muudetaks. ?Te kujutage ette raamatupidajate ja finantstöötajate ?rõõmu?, kui seda tehtaks,? tõdes ta.

Mõttes on tuum, kuid mitte nii kõva, et seda ei jõuaks läbi hammustada. Kui maksu 2002. aastal koguma hakati, kostus maksustatavatelt vaid mõni hale piuks. Suurt protestilainet algatusele, mis tõstis hoobilt töötajate ja ettevõtete maksukoormust, ei järgnenud. Ometi pole põhjust pidada makse kõigevägevama seatuiks ja vastuvaidlemisele mittekuuluvaiks.

Töötukassal pole vaja liigseid varusid koguda, sest suur raha tekitab kiusatusi. Riigi viljareservi näiteks kasutati vilja pööritamiseks tegevjuhtide erahuvides. Töötukassa investeerib hetkel küllalt palju võlakirjadesse. Tõsi, nii teeniti mullu 24 miljonit krooni lisa. Ent see pole siiski eesmärgipärane kasutus maksurahale, mis on mõeldud inimeste sotsiaalseks kaitseks, nende kindlustamiseks tööta jäämisel.

Autor: ÄP