Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ministeerium kaalub lennujaamade ühendamist
Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik ütles, et enne kui see plaan ellu viia, tuleb hoolikalt kaaluda kõiki riske. Kasumit teeniva äriühinguna pole Tallinna Lennujaam huvitatud kahjumis ettevõtete enda tiiva alla võtmisest, rääkis ta.
?Äriühinguna ei tahaks me näha, et tootlus seeläbi langeb, eriti praegu, kui planeerime suuri investeeringuid ja lennufirmadelt on surve lennujaamatasude alandamiseks,? ütles Loik. Samas tõdes ta, et väikestel lennujaamadel pole vajalikku oskusteavet Euroopa Liidu struktuurifondidest raha taotlemiseks ja suuremate investeeringute tegemiseks, Tallinna Lennujaamal on see aga olemas.
Lennujaama pidamine on kallis, sest lennurajad tuleb korras hoida sellele vaatamata, kui palju lennukeid seal maandub, selgitas Loik.
Tartu Lennujaama juhataja Rein Mark meenutas aega kuni aastani 1997, mil kõike väikelennujaamad kuulusid riigiettevõtte Eesti Lennujaamad koosseisu: ?Siis olime küll vaeslapse osas.?
Pärast kolme luhtunud erastamiskatset saab Tartu Lennujaam lennuradade korrashoiuks vajalikust rahast kaks kolmandikku riigi eelarvest ja kolmandiku teenib ise. ?Kui see sihtfinantseerimine ühendamise korral ära jääb, siis peab Tallinna Lennujaam meid subsideerima hakkama, aga neil endalgi on praegu suur investeerimisvajadus,? arutles Mark.
Kuressaare Lennujaama juhataja Mati Tang tunneb muret, et Tallinna poolt vaadatuna tunduvad saarlaste probleemid liiga väikesed. Kuna saarel on sageli kehv ilm, oleks maandumise hõlbustamiseks vaja muretseda ILS (instrumental landing system), mis maksab aga miljoneid kroone.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen lubab lennujaamade ühendamise puhul hoolega kaaluda kõiki poolt- ja vastuargumente. Põhikasu näeb ta eelkõige investeeringute paremas kavandamises.