- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Enamik hulgifirmadest ei kasuta pihuarvuteid
2003. aasta lõpus viis tarkvarafirma OÜ KMA koos väikeettevõtetele tugiteenuseid pakkuva OÜga Hansa Ärilahendused läbi uuringu Eesti hulgifirmade tarkvaraeelistuste kohta. Küsimustes keskendusime peamiselt tarkvara valiku teostamisele ning uute turule tulnud lahenduste omaksvõtmisele. Küsitlesime ca 50 ettevõtte tegevjuhte ja/või IT-spetsialiste.
Uuringust selgus, et Eesti ja välismaise päritoluga tarkvara jaguneb kasutajate vahel praktiliselt võrdselt. Eesti tarkvara kasutas 42 protsenti küsitletutest ning välismaise tarkvara osakaal oli 58%. Ilmnes selge tendents väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tarkvarade valikus. Eesti mõistes suured hulgimüügiettevõtted on valinud peamiselt välismaise päritoluga tarkvara ning keskmise suurusega ja väiksemad ettevõtted kodumaise tarkvara. Suurte ettevõtete tarkvara valik on sageli põhjustatud emafirma soovitusest valida juba kontsernis kasutusel olev lahendus.
Küsimusele, kes tegeleb ettevõttes tarkvara toe pakkumisega, vastas 61%, et kasutatakse IT-firma teenust, 31% vastajatest teatas, et neil on ettevõttes vastav isik või IT-osakond ja 8% vastajatest arvas, et IT-lahendustel tuge polegi. Nagu näha, kasutab enamik küsitletud hulgimüügifirmadest tarkvara tarbeks IT-ettevõtte tuge. Suurtes ettevõtetes oli oma IT-osakond või IT tugiisik olemas.
Kasutatava tarkvaraga rahulolu kohta olid arvamused järgmised: 26% vastanutest hindas kasutatavat süsteemi väga heaks, 8% vastanutest hindas oma süsteemi heaks, 27% vastanutest hindas oma süsteemi rahuldavaks, 30% ei olnud rahul kasutatava tarkvaraga ja 9% ei osanud tarkvaraga rahulolu kommenteerida. Nagu uuringust selgus, on ligi kolmandik kasutajatest arvamusel, et nende poolt kasutatav tarkvara ei ole rahuldava kvaliteediga. 30% süsteemiga rahulolematuid kliente on suur hulk selleks, et aru saada, kas tegemist on ebafunktsionaalse tarkvara ja puuduliku tarkvaratundmisega või jääb tarkvara arendamise kiirus alla ettevõtte arengu kiirusele.
Viimastel aastatel on jõudsalt arenenud pihuarvutilahendused ning soovisime selle kohta kommentaari ka hulgifirmade käest. Pihuarvuti abil tellimuste koostamise süsteemi kasutamise kohta vastasid küsitletavad järgmiselt: 24% kasutab tellimuste koostamiseks pihuarvuti lahendust, 66% ei kasuta pihuarvutit tellimuste vastuvõtmiseks, 10% on kindel, et hakkab tulevikus kasutama tellimuste vastuvõtuks pihuarvutit. Seega on üle poole küsitletud ettevõtetest pihuarvuti lahenduse kasutuse suhtes veel pisut äraootaval seisukohal ? kes tõi mittekasutuse põhjuseks süsteemi hinna, kes selle, et müügiprotsessis ei kasutatagi müügimehi. Kümnendik hulgifirmadest oli aga kindel, et tulevikus tuleks kasutada pihuarvuti kaudu tellimist.
E-lahenduse (tellimuste, arvete jms elektrooniline saatmine) kasutamist oma ettevõttes ning selle vajalikkust tulevikus hinnati järgmiselt: 30% ettevõtetest kasutab e-lahendust igapäevaselt ning on veendunud süsteemi vajalikkuses, 60% ettevõtetest arvas, et selle lahenduse kasutuselevõtt on aja küsimus ja 10% ettevõtetest ei omanud antud küsimuses kindlat seisukohta. E-lahenduse küsimuses oli aga üllatavalt palju ettevõtteid seisukohal, et selle massiline käivitumine on vaid aja küsimus.
Kokkuvõtteks võib öelda, et uute tarkvaralahenduste puhul kehtib sama reegel nagu muudes valdkondades ? viiendik on kiirelt muutustega kaasa minevad, viiendik hoiab eelnenud struktuuridest ja väljakujunenud harjumustest konservatiivselt viimase võimaluseni kinni ja kolm viiendikku liituvad uute teenuste ja toodetega pärast seda, kui esimesed testijad on saanud positiivse tulemuse.
Autor: Kristi Pool
Enimloetud
4
Viimased uudised
„Turg ei ole enam vaba, vaid tinglik, ning strateegia ei saa enam lähtuda pelgalt hinnast“
Maruste: “See on eriti totter olukord”
„Turg ei ole enam vaba, vaid tinglik, ning strateegia ei saa enam lähtuda pelgalt hinnast“
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele