Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
KIE telekomidel hea dividenditootlus
Hea dividenditootlus ja positiivne keskkond koos tugevate marginaalidega teevad Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) regiooni telekomisektori investoritele huviäratavaks.
Lähitulevikus võib juhtuda, et Tallinna börs jääb ilma ühest oma liideraktsiast ja investoritel tuleb KIE regiooni telekomisektoris osaluse omandamiseks hakata otsima uusi võimalusi.
Eesti Telekomi sarnaseid börsil noteeritud mobiil- ja fikssideoperaatoreid on KIE regioonis kolm: Poola TPSA, Ungari Matav ja Cesky Telekom. Keskmiselt on need ettevõtted Eesti Telekomist turuväärtuselt neli korda suuremad. Nimetatud ettevõtted on koduturul peaaegu ainsad fiksside pakkujad ja omavad vähemalt 1/3 mobiilsideturust.
Arvestades telekomisektori üldist siirdumist fikssidelt mobiilsidele, on just mobiilsideoperaatorite konkurentsivõime nende tulevikuväljavaadete jaoks ülioluline.
Poolas, T?ehhis ja Ungaris sarnaneb mobiilsideturg konkurentsi poolest Eesti omaga ? igal turul on kolm suurt operaatorit. Matavi tütarettevõte Westel (100%) ja Cesky Telekomi tütarettevõte Eurotel (100%) on mõlemad kohalikud turuliidrid vastavalt 47%-lise ja 43%-lise turuosaga. Mõlemad ettevõtted kaotasid 2003. aastal veidi turuosa. Vastupidiselt Matavi ja Cesky Telekomi mobiilsideoperaatoritele on TPSA tütarfirma Centertel (66%) viimastel aastatel jõudsalt oma turuosa kasvatanud: 1999. aasta 17%-lt ligi 33%-le 2003. aasta lõpuks. Edasine turuosa kasvatamine on aga küsimärgi all konkurentide atraktiivsete kampaaniate tõttu, mis toob kaasa marginaalide alanemise.
Poola mobiilsideturu teeb investorite jaoks huvitavaks madal penetratsioon võrreldes regiooni teiste riikidega. Kui Eestis oli mobiilside penetratsioon 2003. aasta lõpus 77%, Ungaris ligi 80% ja T?ehhis üle 90%, siis Poolas on see näitaja 45%. Selle aasta lõpuks oodatakse Poolas kasutajate arvu kerkimist 60%ni.
Kui mobiilside kasutajaid tuleb aastatega juurde, siis fiksside kasutajate lisandumine kiratseb. Tulude vähenemist fikskõnedelt ei suuda katta andmeside ja internetiga seotud teenuste pakkumine. Kõige haavatavam on TPSA.
Kasumimarginaalide säilitamiseks on kogu telekomisektor asunud restruktureerimise teele. Nii Matav, Cesky Telekom kui ka TPSA on viimastel aastatel tunduvalt vähendanud oma töötajate arvu.
Matav ja Cesky Telekom on atraktiivsed hea dividenditootluse tõttu, mis on vastavalt 7,5% ja 5,8%. Arvestades jätkuvalt suurt vaba rahavoo genereerimise võimet, on häid dividendiaastaid oodata ka tulevikus.
Cesky Telekom on teatanud, et maksab aktsionäridele välja 50?70% puhaskasumist.
Matavi puhul võivad kõne alla tulla ka strateegilised ülevõtmised regioonis, kuid sobivate kandidaatide leidmine on seni osutunud keeruliseks. Hetkel on Matavil ligi 90%-line osalus Makedoonia telekomis Maktel. Poola TPSA prioriteediks on võlakoorma vähendamine ja seetõttu makstakse välja vaid 15?20% kasumist.
Tänaste aktsiahindade juures on KIE regiooni odavaim telekom TPSA ja kalleim Eesti Telekom.
TPSA alahinnatus võrreldes sektoriga tuleb peamiselt suurema sõltuvuse tõttu fikssidest ja madalamast dividenditootlusest. 2004. aasta oodatava EV/EBITDA (ettevõtte väärtus/kulumieelne ärikasum) võrdluses kaupleb TPSA täna 4,2, Matav 5,0 ja Cesky Telekom 4,7 kordajaga. Eesti Telekomi vastav suhtarv on 7,7. EBITDA marginaali järgi on kõige efektiivsem telekomifirma Cesky Telekom, kus 2004. aasta kulumieelne ärikasum moodustab 46% oodatavast käibest. Matavil ja TPSA-l on marginaalid vastavalt 41% ja 42%. Telekomisektori marginaalidele on positiivselt mõjunud uute investeeringute vajaduse vähenemine.
T?ehhis oodatakse sel aastal 51%-lise riigiosaluse müüki strateegilisele investorile. Suur hinnahüpe on vähetõenäoline. Matavi suurosanikuks on 59,5%-ga Deutsche Telekom, kes ei ole osaluse suurendamise vastu huvi üles näidanud. TPSA-l on strateegilisi investoreid kolm, kellest suurimad on France Telecom 33,9%-ga ja viimase kohalik partnerettevõte Kulczyk Holding 13,6%-ga. Viimastel kuudel on riik ja France Telecom pidanud läbirääkimisi riigi järelejäänud 4%-lise osaluse müügiks, kuid hinnakokkulepet veel pole. Vähemusosanikele pakkumise tegemisest ei ole France Telecom analüütikute hinnangul huvitatud.
Viimase kolme aasta jooksul on KIE telekomifirmad pakkunud investoritele võrreldes Lääne-Euroopa telekomidega paremat tootlust. Selle trendi jätkumist oodatakse ka lähiaastatel, sest regiooni telekomidele peaks positiivset mõju avaldama ELiga liitumine ning seadusandliku keskkonna paranemine.
Romet Kreek:
Telekommunikatsioonisektor on pakkunud investoritele läbi ajaloo korduvalt häid teenimisvõimalusi, kui õigel ajal on populaarsest sektorist raha välja võetud. Buumid on lõppenud krahhidega.
Viimaseks suuremaks löögiks telekommunikatsioonisektorile oli TMT (tehnoloogia-meedia-telekommunikatsioon) mulli lõhkemine 2000. aastal. Euroopas tegelesid sidefirmad tol ajal laienemisega iga hinna eest. Investorid ostsid aktsiaid roosiliste väljavaadete tõttu. Nüüdseks on investorid järgnenud sektori boikoteerimisest üle saanud.
Mina olen natuke skeptiline KIE telekomifirmade suurepäraste tulevikuväljavaadete osas. Regioonis on mobiilside penetratsioon kõrge võrreldes teiste arenevate turgudega. Venemaal oli mobiilside penetratsioon 2003. aastal vaid 13%. Ilmselt on KIEst madalam mobiilside penetratsioon ka Ladina-Ameerikas, Hiinas, Indias. Pigem eelistaks laiemat KIE regiooni fondi, mille portfellis on esindatud kõrvalolevas loos mainitud aktsiad.
Mõnevõrra ettevaatlikuks teeb ka meeletu raha sissevool Ida-Euroopasse, mis jättes arvestamata ELiga liitumise eufooria võib hakata otsima uusi rakendusvõimalusi kusagil mujal maailmas.
Autor: Mehis Raud