Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ajalehed ja ajakirjad naudivad teenitud kasumit
?Tekkinud on vaba raha, mida investeeritakse valdkondadesse, mida tuntakse,? ütles Eesti Päevalehe finantsdirektor Peeter Eomois. Lisaks pikaaegsetele raamatukirjastajatele Maalehele ja Äripäevale on valdkonnas asunud tegutsema Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress, Ajakirjade Kirjastus ja Ühinenud Ajakirjad, seega kõik suuremad peale Postimehe ja SL Õhtulehe.
Postimehe tegevdirektor Erik Roose ütles, et nemad raamatuäris suurt raha ei näe.
Kümme aastat raamatuid välja andnud Maalehe vastutav väljaandja Agu Veetamm möönab, et algusaegade eufooria on möödas. Samas on kasvatanud kasumit Äripäeva raamatuklubi ja käsiraamatud.
Lisaks raamatutele teevad ajalehtede-ajakirjade kirjastused eriprojekte ja toimetustest eraldi töötavad osakonnad toodavad firmadele kliendilehti. Postimees annab välja Tallinna linnaosade lehti ja Pealinn-Stolitsat.
Viimasel kolmel aastal on kõik kirjastused peale Eesti Päevalehe kahjumist välja tulnud ja kasumit kasvatanud.
Ajalehtede ärijuhid hindavad, et läinud aasta kasuminumbrid pole tulnud siiski uuendustest, vaid reklaamituru kasvust. ?Lisaks arendas igaüks oma tugevaid külgi,? ütles Erik Roose.
Eesti suurima tiraa?iga ajalehe SL Õhtulehe jaoks oli tegemist läbimurdeaastaga. ?Kadumas on reklaamiandjate eelarvamus tabloidi suhtes ja mõjule on pääsenud turuliidri eelised,? ütles Õhtulehe juhatuse esimees Priit Leito.
Äripäev on lisaks business-to-business reklaamile kaasanud järk-järgult rohkem tarbijareklaami. ?Selles sektoris ootame olulist kasvu sel aastal,? ütles turundusdirektor Andrus Vaher. Samuti suurenes läinud aastal Äripäeva lehe kõrval tegutsevate projektide kasum.
Selle aasta kohta on hinnangud erinevad. ?Mina ennustan kõigile pigem kasvu kui paigalseisu,? ütles Äripäeva turundusjuht Andrus Vaher.
Erik Roose Postimehest ja Priit Leito SL Õhtulehest ennustasid aga, et see aasta on pigem seisaku kui kasvu aasta.
Ajalehtedest-ajakirjadest on 25 miljoni kroonise kasumiga edukaim Ajakirjade Kirjastus, mille tuntuimad ajakirjad on Kroonika, Eesti Naine, Stiil ja Anne.
Eesti edukaim reklaamist toituv meediaettevõte on telekanal TV3, mille kasuminumber on ligi 30 miljonit krooni, talle järgneb Ajakirjade Kirjastus. Viimasele üritab samas valdkonnas konkurentsi pakkuda soomlastele kuuluv Ühinenud Ajakirjad, mille käive ja kasum on turuliidrist kordades väiksem.
Kasuminumbrilt kolmandal kohal on Äripäeva Kirjastus, mille 20 miljoni kroonisest kasumist annab Äripäeva ajaleht 7,6 miljonit krooni.
Enam-vähem võrdset sammu peavad SL Õhtuleht ja Eesti Ekspress. SL Õhtulehe juhatuse esimees Priit Leito hindas, et see aasta tuleb ilmselt kasuminumbrilt sarnane eelmiste aastatega. ?Me oleme nagu tipptasemel kaugushüppaja, kel 8,5 meetrile on raske sentimeetrit juurde saada,? ütles Leito. Eelmisel aastal oli SL Õhtulehe kasum 18 miljonit krooni.
Ajakirjade Kirjastuse tegevjuhi Ain Lausmaa sõnul on praegu trend, et üksiknumbrite müük väheneb, aga tellijate arv kasvab.